Rõugutaja.
Rõugutaja on olevus, kelle kohta raske selgusele jõuda. Vanemad allikad nimetavad teda nurganaiste ja sündinud laste jumaluseks, prof. Schiefner tahab teda tuulejumalaks teha, kuid ju Kreutzwald vaidles niisuguse katse vasta. Kalevipojas laseb Kreutzwald Lindat teda nurgavoodis appi hüüda. „Mythische und magische Lieder“ nimelises raamatus oletakse, vist Neusi poolt, et teda ilma ja terviseallikate jumalaks tuleb pidada (lk. 109). Rahvajuttudes esineb Rõugutaja naine nõiana, kes ju mõne aja eest uppunud tütre elusse äratab ja võõrastütre libahundiks moondab. Jääb küsitavaks, missugune tegevus tuleb Rõugutaja ja missugune ta naise omaks arvata, või ei ole tarvis Rõugutaja soo vahel vaja vahet teha. Rahvasuust saadud andmed ei jaksa seda küsimust küllalt selgitada.
Kreutzwaldi teadete järele hüüti vanemal ajal Virus ja Järvas üsna laialt Rõugutajat appi laste sündimisel ja hilisemal ohutamisel (Der Esten abergl. Gebräuche, l. 43). Kaugemal neist maakondadest ei esine Rõugutaja rahvasuus, küll aga neitsi Maarja.
Virulaste teadete järele viisid vanasti ju pulma ajal naised Rõugutajale ohvrit, et nad lapse õnnistuse osalisteks saaksid. Lapse sündimise järele ohverdati jälle, sest muidu kardeti, et laps võiks surra. Näib, nagu
