targalt abi saama. Tempusid tehes saadab tark enamisti ikka abipaluja selle käsuga tagasi: koju minna ja kellegile võõrale ei midagi anda, nii ärdalt kui see ka palugu. Targaväe sunnil ilmub nõid alati selle juurde, kellele ta kurja teinud, midagi paluma. Antakse talle soovitud asi, ei suuda targa vägi talle midagi teha. Ei saa nõid seda, mida soovib, peab ta suure valuga ära minema ja kaua rohket, piina ja vaeva tundma, mõne korra suure valu kätte koguni surema.
Kuna nõiad tavalisesti saunas tõbesid teevad, arstivad targad neid saunas, nõidust seega seal katsudes tühjaks teha. Tõbede arstimisel peab saunas täielik vaikus valitsema ega tohi milgi kombel Sarve Jaani pilli puhuda (= vilistada). Sarve Jaani laul ehk pill kutsub muidu Sarve Jaani sauna ja see ajab kohe arstimise nurja. Tark arstib saunas peaasjalikult vihaga ja sõnadega. Paisete ja mitmesuguste vistrikute arstimisel lööb tark 3 korda vihaga jalatalla alla, üteldes: „Rohi välja! Rohi välja!“ Pärast lööb haiget kohta. Kui arvatakse lapsele haigus nõiutud olevat, aga tihti muulgi haiguse puhul vihtleb tark teda lausudes: „Sopp, sopp soone peale, vihalehes (nõiutud) veere (vere?) peale!“ Tütarlapsi vihtleb tark, ise lausudes, et nad mehele saaksid.
Suvel käivad nõiad sajuajal sagedasti vihtlemas, nimelt siis, kui päike ühtlasi paistab. Niisugusel korral tuleb neid kusagile metsa vahele varjulisesse paika hulga kaupa kokku, kus juures teine teisele vihaga pihta lööb. Aga muulgi ajal käivad nad üheskoos vihtlemas ja tempa tegemas.
Keskajal usuti, et nõiaks saaja peab saadanale nimetis-sõrmest verd ohverdama; ohverdatud vere eest teeb saadan ta nõiaks. Nõiaks saajat kutsub saadan enese juurde pidule, kus ta teda mõnesuguste söökidega ja jookidega võõrustab. Niisugusest saadana võõruspeost arvati nõidadele vägi tulevat. Igapidi on vere andmine
