teenetöö, mis Soome vägimehe teenetöid meelde tuletavad. Kõige tähtsamast Ilmarise tööst peale taeva tagumise — sammo tagumisest — ei tea Eesti rahvalaulud kõnelda. Ka proosalistest Eestis tuntud Ilmarise tegudest puudub see episood.
Esimest korda nimetab Ilmarise nime Agricola, üteldes, et „Ilmarinen rauhan ja ilman tei ja matkamiehet edhes vei“ = Ilmarinen ilma ja rahu tegi ja teekäijaid edasi viis. Ilmarine esineb seega Agricola väite järele tuule-, õhu-, ilmajumalana. Eestist ei teata Ilmarise tegevusest õhu-, tuule-, ilmajumalana midagi. Ilmarise õhujumalust toetab omalt poolt votjakkide nimi Inmar, Ilmar, mis taeva- ja õhujumalat tähendab. Lapigi mütoloogias esineb Ilmaris; ta tähendab jumalust, kes tormi ja paha ilma sünnitab.
Tormi ja paha ilma sünnitajana on ta muidugi ka ilmajumal. Ilmajumalana esinedes on nagu iseenesest mõista, et ta taeva tagunud, mille all ilmad endid avaldavad. Tagujana tarvitab ta vasarat; ta vasar tuletab Thori vasarat meelde. Thorgi oma vasaraga = välguga on omast kohast ilmajumal.
Ei või nimetamata jätta, et Soome rahvalauludes Ilmarine vahel tuld lööb. Niisugusel puhul astub ta Kõue ja Pikri ametisse. Soome rahvalauludes vahetuvad vahel ta nimedki. Ilmarise kõrval puutub meile silma veel Ilmari, Ilmalainen, Ilmanrinta, Ilmanukko. Ingeris moondub nimi tihti Ismano’ks. Kuni viimseni nimeni tunnistavad need kõik, et nimi ilmast tekkinud. Tagujana võib Ilmarine muidugi enesele hõlpsalt sepa nime omandada. Imestleda tuleb, et soomlased teda ilmajumalana liig kergemeelseks, hõlpsalt uskujaks, uisapäiseks kujutavad. Ida-Karjala lauludes esineb see ilmavalitseja isegi meremehena.
Prof. Comparetti oletab, Ilmarise nimi saanud oma alguse Ilmeni järvest, mida soomlased Ilmajärveks hüüavad.
