Prof. Setälä väidab, et Kõue sugulasi Indo-Euroopa keeles olemas. Leedu keeles tähendab kaukas maa-alust mehikest, ristimata surnud last, härjapõlvlase tõugu vaimu. Kokku pandud teise sõnaga omandab sõna meie Kõuele läheneva tähenduse: kaukspennis = piksenool. Kauks esineb aga enamasti heasüdamelisena majavaimuna. Vanas Preisi keeles on cavks (kauks) enesele ometi kurja vaimu tähenduse omandanud. Läti kaukt tähendab mühisemist.
Kõuega käsikäes käib Pikker, kelle asemel praeguses keeles pikne tarvitakse. Teated Pikri nime kohta ulatavad 1644. aastani tagasi, mil Urvaste õpetaja „Voda Pikker“ nimelise palve kirja pani, mis palju peamurdmist sünnitanud. See palve kuulub nii: „Voda Picker! Herja anname palvus katte sarve kahn ninck nelli Shörre kahn, kündi perrast, külvi perrast, Olje vask, terra kuld. Toucko mujo musto pilve suhre soh, körkin Kondo, laja Lahne pähle. Simmase ilm, messi hohk meile kündjalle, külvjalle. Pöha picken, häja meye põldu hüvva ölje allan, ninck hüvva päh otzan ninck hüvva terri sissen“.
Alguses öeldakse selles palves Pikker, pärast piken; viimane sõna vastaks meie piksele. Kaua on esimese sõna „Voda“ pärast vaieldud. Mõned on isegi oletanud, nagu tähendaks see Vooda, Vodani. Vististi tuleb aga vigase kirjaviisi „Voda“ asemel „Võta“ lugeda ja siis oleks meil võti selle keerulise ülesande päralepääsmiseks käes. „Võta, Pikker, härja anname palves kahe sarvega ja nelja sõraga“ j. n. e. Selle palve järele ohverdati Pikrile, kõuejumalale igatahes härg. Nagu suurem osa nõiasõnu, ei ole seegi palve Eestis elusse tekkinud, vaid Saksast siia rännanud.
Ülepea hüüti müristamisejumalust tihti appi ja saadeti palveid ta poole. Meie ajani tõendavad seda veel mõned vanarahva kombed. Vastseliina ligidal Meeksi
