tähendus, nagu see Soomes veel olemas, äijä = isaisa, emaisa, taat alal hoidnud, nii siis mitte pahas tähenduses, ehk olgu siis, et müristamist pahaks nähtuseks peetakse. Meilgi tarvitakse mõnekorra sõna äiataat ometi ilma halba tähendamata. Lõuna-Eesti äia, äijä sellevasta ei saa kurjast vaimust lahutada.
Võru pool ja Setumaal tarvitakse kurati tähenduses ka tikõ nime. Me võiksime tikõt vanatigedaks nimetada. Ühe võrulase seletuse järele on „tikõ veei halvem sõna kui kurat; tikõ on inimese hinge vaenlane, aga kurat on nagu aunimi“. Tihti öeldakse Võru pool: võtku tikõ sinu! mil mujal öeldakse: võtku sind kurat! Niisama öeldakse: Oi tikõlanõ! ehk: küll mä täile tikõlõ näütä! = küll ma talle kuratile näitan! Mitmed vanemad keelavad lapsi tikõ nime nimetamast, sest et see nimi liig hirmus olla.
Räpina kihelkonnas on Võu küla ja Leevaku vahel üks auk, mis sügavasse maa sisse ulatab. Rahvas nimetab seda „tikõ tarõ“. Rahva arvamise järele elab seal vanatikõ. Ka olla seal ta suur varandus. Korra läinud üks mees tikõ taresse. Kartes, et kudagi maa all ära eksib, sidunud mees köie enese ümber ja jätnud naise maa peale köie otsa kinni hoidma. Kui meest ei ilmunud, tõmmanud naine köit. Köie otsast leidnud naine siku verise pea. Vanatikõ oli mehe pea otsast ära võtnud ja siku verise pea asemele pannud. Siin seesama nähtus, mis muidu järvede mõõtmisel.
Teisal lõuna pool kannab olevus vanatike ja vanasõke nime. Viimane avaldab vähem halba iseloomu. Wiedemanni teadmise järele on vanatike nais-metsavaim, kes metsaskäijaid püüab eksitada ja marjulkäijate marju laiale pilluda. Jänes on käskjalana ikka ta ees jooksmas. Vanatike tütar tuleb vahel elumajadesse kurja tegema.
Vastseliinas on kaks metsa; üks kannab nime tikekond, teine juudakond.
