Äi, Äijätär ja Tikõ.
Äi tähendab meie igapäevases keeles naiseisa. Lõuna-eestlaste keeles aga on sõna tähendus palju muutunud, nimelt juudaga, kuradiga ühele astmele jõudnud. „Äi teda teed!“ öeldakse niisugusel puhul, mil mujal Eestis „kurat teda teab!“ öeldakse. Ei hakka väike laps õigel ajal käima, arvatakse: lats om äijo kammitsah! Niisama räägitakse hoostest, kui neil kanged esimesed jalad. Vähestest äi ehk äijo kohta käivatest teadetest selgub, et äi kuri vaim on, kes inimesi ja loomi liikumises kinni peab. Võru pool nimetakse saadud kahju viha avalduse puhul „äija kaihuks“ (äijo kaih, ka äijo mureh). Veel kuulukse sagedasti ütlust: Mine äijole! Niisugusel puhul öeldakse mujal tavalisesti: Mine põrgu! Selleski kõnekäänus ilmub äijo kurjavaimuline iseloom.
Võrulased teavad äi, äijo kohta kõnelda, see olla juuda ema. Juudas aga astub lõuna pool kurati asemele. Seega esineb äi, äijo kurati emana.
Äi, äijo kõrvale astub lõuna-eestlaste seas sagedasti äijätär, keda niisama kurati emaks peetakse. Tihti tarvitakse äijätäri nime sõimu- ja vandesõnaks. Teiste teadete järele nimetakse äijätäri ometi juuda = kurjavaimu tütreks. J. Hurti oletamise järele tuleb viimast väidet algupärasemaks pidada, sest et see Soome rahvausu äijätärega ühte läheb (Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen, l. 9—10). Wiedemanni teadmise järele sulab äijätär vana juudaga, kurjavaimuga täiesti ühte, ilmuks siis ainult kurjavaimu teisena nimena.
