Puuk.
Puugi nime kannab rahvasuus väga tihti tulihänd, nii et puuk näib krati teine nimi olevat. Puuki valmistakse niisama kui tulihändi ja puuk teeb neidsamu töid mis tulihänd. Puugi tegevust ometi paremini tähele pannes selgub, et ta ülesandeks mõni töö loetakse, mis tulihänna tööde nimekirjas puudub. Lugu on vist nii, et need puugi iseäralikud tööd alguses just ta tegevusesse kuulusid, muud tööd alles hiljemini tulihännalt ta arvele võeti. Igatahes valitseb rahva teadetes puugi kohta täielik haos.
Esialgseks puugi tegevuseks arvati vist ainult piima, koore ja või hankimist. Puuk oli perenaiste parem käsi, kes nende piimasaadusi ligimeste kulul rohkendas, muu saagi kokkuvedamine luuletati talle hiljemini juurde. Seda on ju Holzmayer üsna õieti mõistnud, seletades, et puuk muidu üsna tulihänna sarnane, aga et ta tegevus ainult piimatalitusesse ulatab (Osiliana, l. 16). Wiedemann sellevasta ei tee mingisugust vahet puugi ja tulihänna vahel, vaid laseb puugigi tulihänna töid toimetada.
Wiedemann nimetab puuki veel imetajaks ja vanaks empliks, Holzmayer miisuks. Wiedemanni mainitud nimed on koguni haruldased. Mõttevastane on puuki ülepea imetajaks nimetada. Ta ei
