leivast redelit valmistada, kolmas liivast köit keerutada, neljas linaseemnetest kuhja teha, viies midagi muud võimata tööd korda saata. Kõigist katsetest hoolimata ei õnnestu tulihänna töö. Hirmuga põgeneb tulihänd. Niisugusel puhul on kontraht murtud ja vanapagan kaotab õiguse vereandja hinge nõuda. Mõnekorra tuleb vanapagan tulihänna põgenemise järele omaniku hinge nõudma, aga teadupärast asjata.
Tulihännad on kas ühe, kahe, kolme, nelja ehk viie jalaga. Ühejalgseks, kolmejalgseks ja viiejalgseks tehtud ta valmistamise ajal mõne vea pärast, olgu et tarbeainetest midagi puudu jäänud ehk mõni tarvilik sünnisõna ununud ehk tegija tarviliku osa verd jätnud andmata. Mõni ühe jalaga tulihänd avaldab tugevust, teine nõrkust. Tulihännad on mitmet karva: punased, hallid, mustad j. n. e. Tüligi juhtub tulihändade vahel. Mõni peremees peab enesel kaks tulihända; omad tulihännad isekeskis ei tülitse, küll aga võõrastega, nimelt kui nendega vedamiseteel kokku juhtuvad.
Tulihännad nõuavad omanikult toitu, ohvrid. Nad armastavad iseäranis tanguputru ja piima. Kui peremees tulihända hästi ei sööda, maksab tulihänd seda rängalt kätte. Mõni tulihänd nõuab iga päev värsket leiba. Üleüldiselt tuntakse lugu: sulane söönud laudilt tulihänna pudru ära, pannud solki asemele. Tulihänd vihastub nii, et kohe maja põlema süütab. Tulihänna ülesanne on omanikku orjata, talle varandust hankida. Töötegemiseks avaldavad tulihännad suurt agarust. Nende tööd tuletavad vahel Kalevipoja tööd meelde.
Kõige sagedam töö on tulihändadel raha ja vilja hankimine. Raha võib tulihänd peremehele aastate kaupa vedada, ilma et peremehe isu täis saaks. Raha vedamise kõrval laseb omanik tulihända mõnekorra ka metsa laastata, põldu künda ja äestada, seemet külvata jne. Raha vedamise pärast hüütakse tulihända tihti ka „kullakassiks“.
