Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/133

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Tulihänd.

Vanad rahvad kõnelevad lendavatest madudest, kes sagedasti rahaaukudel viibivad ja neid varjavad. Vanad eestlased ei tunne niisuguseid rahaaukude valvajaid, lendavaid elukaid, küll aga raha, vilja ja muud varandust kätte vedavaid lendavaid tuliseid loomi. Neid võib vilja edendajate hulka ainult selles mõttes arvata, et nad ühele isikule — oma peremehele — seda kokku veavad, kuid see vilja ehk muu varanduse kasvatamine sünnib ikka ligimese kulul — seda varastakse lihtsalt.

Seda varanduse vedajat hüütakse tulihännaks, pisuhännaks, kratiks. Krati nime kõrval puutume veel mõne selle nime väändega kokku. Krati asemel öeldakse mõnes kohas ratt, krätt, krett, rett isegi raharätt. Kratti tunnevad soomlasedki. Esimest korda nimetab kratti piiskopp Agricola 1551 hämalaste jumalana: Cratti murhen piti Tavarast = kratt pidas muret tagavarast, varandusest. Eestis nimetakse esimest korda 1698 „viljakratid“. Kõige vanem teade meie maa krati kohta on Breemeni Aadamal, kes ütleb, et Eestimaal lendavaid madusid (dracones) ja madusid austatavat (IV, 17). Hiljemal ajal mainib neid Dionysius Fabricius, üteldes: kellest mõned lendavaid madusid (dracones) majades peavad, kes vilja varastavad ja peremeestele kannavad. Ühe vana teate järele hoidis kratt maha-

133