Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/122

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vud ja linad hästi kasvavad ja edenevad.“ Metsikust kõneleb ka Audru kiriku katsumise protokoll 1680. a., ilma et nimetaks metsiku tegemise otstarvet.

Hilisematest teadetest selgub, et metsikut peale uue aasta ja vastlapäeva veel muulgi ajal valmistati. Peategemiseajad langevad vist ikka vastlapäeva ja uue aasta peale. Soomemaal ei peetud metsiku valmistamiseks mingisugust kindlat päeva, vaid Holzmayeri teadmise järele määras külavanem selleks talle sobiva päeva. Hilisemad teated kuulutavad, et metsikult niihästi vilja kui ka karjakasvu edendamist loodeti, sellepärast teda pea põllu äärde, pea metsa puu otsa viidi, et siin vilja, seal karja kaitseks. Võimalik, et meesterahva-kujuline metsik viljale, naisterahva-kujuline karjale pidi sigidust andma.

Kreutzwaldi teadete järele valmistati metsik koguni paastu-maarjapäeval ühel aastal meesterahva-kujuliseks metsaisaks, teisel aastal naisterahva-kujuliseks metsa-emaks ja hoiti seni kodu laudil, kuni ta rongikäigus metsa viidi.

Wiedemann astub Kreutzwaldi jälgedesse oma väitega: „Metsik on metsjumalus, kes iga aasta sugu muudab; ehk seesama, mis metshaldijas või metstont.“ Wiedemanni väitest selgub, et metsikut jumaluseks tuleb pidada, ehk teise sõnaga vaimuks, haldijaks, kelle kujus ta sümbol näha. Ka muud rahvasuust saadud teated tõendavad, et metsikut vaimuks tuleb pidada. Kuna muud vaimud, haldijad ainult rahva mõttekujutuses elavad, on metsik enesele välimise kujugi omandanud, kusjuures hämaraks jääb, kas vaimu tõesti usuti õlgedest tehtud „hernehirmutises“ asuvat või pidi viimane ainult vaimu metsikut meelde tuletama. Et vaim metsik iga aasta sugu muudab, s. o. ühel aastal isasena, teisel emasena tegevusesse astub, selle väite kohta puuduvad kindlamad teated.

122