hoog läbi kogu Eesti. Sajad käed rühkisid tööle esivanemate usundit üles kirjutama järeltulevatele põlvedele mälestuseks. Kümnete tuhandete kaupa kokkukogutud rahvaluule ainete lehekülgede abil saame esivanemate usundist enam-vähem kahvatu pildi. Seda pilti täiendab meie suguvendade soomlaste rahvaluule, mis väga mitmes suhtes Eesti omaga ühine.
Soomes on mitmel alal veel rohkem rahvaluule aineid kokku kogutud kui meil, seal töö varemini juba käsile võetud ja esivanemate usund ristiusu mõjust vähem riivatud kolkades ennast palju paremini alal hoidnud kui meil. Uuemal ajal on võrdlev mütoloogia tegevusesse astunud. See teaduseharu teeb esimeses reas sugurahvaste mütoloogiaga tegemist; ta paneb sugurahvaste sellekohaseid aineid tähele ja võrdleb neid oma rahva ainetega. Teises reas tulevad kaugemad rahvad oma mütoloogiaga harutusele. Eesti mütoloogia tarvitab tingimata võrdlemist, mitte ainult Soome sugu hõimude omaga, vaid rohkesti ka Germaani, Slaavi ja Leedu mütoloogiaga. Nagu saarel teiste rahvaste vahel elades ei võinud eestlased võeraste rahvaste mõjust puutumata jääda, kusjuures Slaavi mõju ometi vähem nähtavale tuleb kui Germaani mõju. Võeras mõju avaldab ennast keeles, kultuuris ja usundis. Võrdlev mütoloogia selgitab teatavate ainete ulatamist selle ehk teise rahva sekka. Saksamaal pani kuulus ennemuistsete juttude korjaja ja väljaandja Jakob Grimm võrdlevale mütoloogiale aluse. Soomes astus Helsingi ülikooli professor M. Castrén mineva aastasaja esimese poole lõpul sellele alale. Talle järgnesid professor Julius Krohn ja selle poeg professor Kaarle Krohn, kellest viimane iseäranis tähtis teadusemees Soome sugu rahvaste usundi uurimises meie päivil on.
Kui me ka Eesti mütoloogiat Soome ainetega võime täiendada, on viimaste tarvitamisel siiski oma piir.
