pea teeb tuuleema inimestele tihti head. Marumemm selle vastab lõhub, purustab, hävitab.
Saaremaal kõneldakse, tuul tekkida tuuletaadi hingetõmbamisest. Tuulehaldijas — metsmees — asub metsas varjulises kohas puuoksal. Ta hingamine sünnitab tuule, kui ta ühest ninasõõrmest hingab. Mõlemast sõõrmest hingamise ajal tekib maru. Metsmees ei tule metsast iialgi välja; sellest ta nimi metsmees.
Kirjanduses puutume tuuletütardega, tuuletarega kokku. Need on luulelised nimed, kellele rahvasuu tuge ei anna.
Alati ei ilmu tuulehaldijas inimese kujul, vaid mõne korra ka mao ehk linnu kujul. Mao kujul esinedes nimetakse teda lohemaoks. Kajaka ja kulli kujul ilmub ta laevameestele laeva kohalt ehk laeva eest mööda lennates. Niisugusel puhul algab pea tubli torm. Vahel arvab rahvas niisuguse tuult tekitava linnu ometi nõiaks.
Mõne korra uinub tuulehaldijas mitmeks päevaks puhkama. Niisugusel korral katsutakse tuulehaldijat üles äratada, olgu kas vilistamisega, mao ülesriputamisega ehk kirve puu sisse löömisega. Maole loetakse veel iseäralikka tuulesõnu peale.
Meremehed saavad veel tuult tuulesõlmede lahtipäästmisest. Esimese sõlme lahtipäästmine toob paraja tuule, teise päästmine kange tuule, kolmanda päästmine maru.
