MAARJA.
Ristiusu esimesel ajal ei pandud neitsi Maarja austamise peale veel rõhku. Pea muutus ometi lugu. Meelde tuletades Maarja sõnu: vaata, sest ajast peale kiidavad mind õndsaks kõige põlve rahvad! hakati varakult Maarja kultust edendama, ometi hiljemini kui märtrid austama. Paulus seadis Kristuse ja Aadama kõrvuti, Tertullianus Pauluse eeskujul Eeva ja Maarja. Esimesed kirikuisad ei julge Maarjat patusest veel täiesti lahutada, Augustinus aga püüab teda juba kõigest patust laasida. Nestoriuse tüli järele sai Maarja kultus uut hoogu. Maarja au hakkas ühtelugu kasvama. Viiendal aastasajal nimetati juba Maarja nime muude pühade isikutega üheskoos pühas kojas ja vähe hiljemini ehitati Maarja nime peale kirikuid. Umbes 1000 aastat pärast Kr. kohus Maarja muudest pühalistest kõrgemale, astus esimeseks kolmainsuse kõrvale.
Ristisõjad panid kogu maailma liikuma. Pühamaad püüti Issandale Jeesusele tagasi võita. Selsamal ajal jõudis ristiusu kuulutamine Liivimaalegi. Piiskopp Berthold langes märtrina ristiusu eest, Bertholdi kaaslased ei julenud märtri verega väetatud alal enam tööd edasi teha. Nüüd võttis paavst Innocenti III ristiusu väljalaotamise Liivimaal oma hoole alla, töö selleks määratud piiskopp Alberti hooleks jättes 1199. Kuulutati ristisõda meiegi maa vastu välja. Paavst kinkis meie kodumaa Maarjale; see maa pidi niisama Maarja päralt olema, nagu Pühamaa Jeesuse päralt. Sest ajast saadik hakkab meie kodumaa uut nime kandma: „Maarjamaa“ Maarja lipu all purjetas uus piiskopp Albert 1200. a. Maarjamaale Maarja kultust edendama. Küll ei unustanud Albert ega ta abilised muid pühalisi ära, aga eesõiguse andsid nad alati austamises Maarjale, nii et Maarja pea kõrguselt üle teiste pühaliste ulatab. Maarja sai oma ilmlikuks kaitseks veel „püha Maarja Saksa herrade ordu“ ühisuse, kes Maarja nime kandis, kes siin püha neitsi nime tulest ja veest läbi kandis ja Maarja aule vaimulikkude meeste sõnamõõga kõrval terasmõõgaga teed raius. Preestrid ja mungad muidugi pidid rahva südames Maarjale aset valmistama.
Hilisemad ristiusu kuulutajad Maarjamaal ei annud Maarja kultuse edendamises eelkäijatele järele, kuni usupuhastus algas ja paavstiusu lõpetas. Nagu tuttav, on evangeeliumiusk Maarja ta kõrgelt aujärjelt maha lükanud, ta lihtsaks inimeseks moondanud. Keegi ei austa enam Maarjat, ei palu teda ega hüüa teda appi, nagu katoliiklased seda praegu veel teevad. Kolmsada aastat ometi, 16. aastasaja esimese veerandi lõpupooleni, on Jeesust ja Maarjat meie kodumaal jumalatena austatud, mungad ja preestrid neid igal puhul õpetanud appi hüüdma, nende
