Palmgreni Jõulu Albumis 1899 „Eestlaste viimne ebajumal“ ja raamatus „Esivanemate ohverdamised“, M. Buch Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirjas XV, E. Jürgens samas ajakirjas XVIII, J. Jung Kodumaalt VI, peale selle lühemalt veel mõnes muus raamatus. Muude kristlikku mütoloogiasse kuuluvate isikute ja nende päevade pühitsemise kohta annavad enam-vähem aru veel Boecler-Kreutzwald „Der Esten abergläubische Gebräuche“, Wiedemann „Aus dem inneren und äusseren Leben der Esten“, Kreutzwald-Neus „Mythische und magische Lieder der Esten“, Neus „Estnische Volkslieder“, Dr. O. Kallas „Kraasna Maarahvas“, Hupel „Topographische Nachrichten“ I, III, L. Schröder „Die Hochzeitsgebräuche der Esten“, Luce „Wahrheit und Muthmassung“, „Oma maa“ II, III, nende ridade kirjutaja Eesti mütoloogia I, „Jaani raamat“ „Lindanisast Tallinna“, „Seitse Moosese raamatut“, „Elu pärast surma“, „Naiste töö ja elu“ 1918 № 11—18, Eesti maarahva kalender 1836, J. Jung „Muinasaja teadus eestlaste maalt“ I ja mõni muu vähem tähtis. Soomekeelsetest sellekohastest töödest tuleks nimetada professor Kaarle Krohni tähtis „Suomalaisten runojen uskonto“, kuhu isegi Tõnni vaka pilt mahutatud, ja Dr. M. Varose „Vainajainpalvelus muinaisilla suomalaisilla“ Lõviosa aineid on mu käsikirjalisest kogust ammutatud.
Paraku ei ole eelolevad kirjutused ühte viisi põhjalikult harutatud. Põhjus seisab selles, et osa neist oli, varemini kui eelseisva raamatu kirjutamine algas, monograafiateks kavatsetud. Need kirjutused käsitavad mõnda momenti, mis õieti selle raamatu eeskava piiridest väljaspool seisavad. Neid juba varemini valmistatud kirjutusi raamatusse mahutades ei tahtnud ma nende sisu kärpima hakata, vaid andsin nii trükki, nagu nad korra valminud, lootes, et ainete laiem käsitamine väljaspool eeskava asjast ometi selgema pildi annab.
