kannab meil veel Kuresaare kirik ja Pühalepa kirik. Prangli saare kabel kannab ka Laurentiuse nime. Vanasti oli Vana-Karisteski Laurentiuse kabel. 1640. a. kirikukatsumise-protokolli järele peetud Alistes Sammasti küla Loorentsi kabeli juures mõnesuguseid ebausu tempa ja viidud sinna ohvrid; antakse käsk kabel hävitada ja ohverdamisele takistusi teha. Ohverdamisega lootsid ohverdajad, et Laurits neid tulekahju eest kaitseb. Tarakvere vallas on Laaritsa mägi.
Eestlased ei nimeta Laurentiust ometi Laurentiuseks, vaid on nime, nagu mitmed muud rahvad, mitmet moodi lühendanud. Kohanimedes avaldub nimi väga mitmesugustes teisendites, ristinimena esineb ta meie päevil harva, kõige rohkem ehk Лаврентій kujul. Vanasti armastati seda nime meie rahva seas koguni rohkesti, seda tunnistavad järgmised, suuremalt jaolt hulgakaupa leiduvad kohanimed: Lauritsi, Laaritsi, Laratsi, Lartsi, Loorentsi, Looritsi, Lauri, Laari, Luuri. Aga Laurentiusest tehti vanasti mõnel pool isegi Laberits, Labõrits, Labrits, Rentsius, Rentsus, Rents, Rints, Rent.
Tulejumala, ei, ütlen parem tulehaldija nimetamiseks tarvitab rahvasuu sõnakujusid Laurits, Laarits, Larats, Laberits, Labõrits, Labrits. Kuna ühe rahvajutu järele Laurits Kuusalu kiriku ehitab, esineb ta teise järele palju vanemana. Mõni legend laseb Jeesust juba Lauritsiga, Laratsiga tegemist teha. Jeesus peksab reht seda viisi, et tule viljavihkudesse paneb. Tuli puhastab vilja kõrtest ja aganatest. Mõne legendi järele käib Jeesus kepiga tule ümber, üteldes: Laurits, vakka! Ehk: Laurits, ära mine lakka (laudile)! See tule ümber käimine keelab tuld maja põlema süütamast. Teisendid lasevad Jeesust ainult tule põlemist pealt vaadata ja tule kaugemaleminemist sõnadega keelda. Niisuguste legendide järele peaks Laurits juba enne Jeesust olema elanud.
Ülepea valitseb rahva seas arvamine, et Lauritsil võimus tuld takistada, sumbutada ja tulele piirisid panna. Seks tuleb Lauritsit appi paluda. Appipaluja peab tulesõnu mõistma. Kuuldes, kudas Jeesus tulesõnadega Lauritsit nimetas, tahtis korra üks peremees niisamasuguste sõnade abil reht peksta, kuid sõnad ei mõjunud: tuli põletas kogu rehe (Teine Rahvaraamat, 45).
Rahva teadmise järele panevad järgmised tulesõnad tulele piiri ehk sumbutavad tule:
Tas[1], Laurits, tas, Laurits, |
- ↑ Alguses muidugi: Tasa, Laurits, tasa, Laurits.
