Kes ei tule tulele, |
Linaõnne püütakse jaanitulel pakkude tuldeviskamisega kätte saada. Kelle linad hästi peavad kasvama, heidab kolm pakku tulesse ja ütleb iga pakku visates:
Tudrad tulesse, |
Kanepite kiu saamiseks heidetakse sagedasti kadakaid tulde; teisal jälle peab kadakasuits üleüldse viljaõnne andma; jälle teisal viib peremees rukkipäid koju ja pistab neid räästasse, niisama nagu nooremad muidu õnnelille räästasse panevad. Jaanitulel sojutakse peale selle selga, et selg lõikuse ajal haigeks ei läheks.
Virulased käivad sedasama viisi heinaõnne külameeste heinamaal niitmas, kui mujal peremehed viljaõnne naabri põllult toomas. Peremees, kes head heinasaaki igatseb, läheb külamehe heinamaale jaaniööl ja niidab seal oma vikatiga kolm korda külamehe heina.
Jaanipäeva ilma pannakse hoolega tähele. Kui jaanihommikul päike selgesti tõuseb, tuleb hea heina-aeg. Jaanipäevane sadu moondab ennast heinaaja kohta aga nagu seitsme venna päeva aegseks sajuks, kuna muidu jaanikuune niiskus põllumehe salve üteldakse täitvat. Udu arvatakse ubadele tihti kahju tegevat. Et ube kahju eest hoida, visatakse jaaniööl terariistu ubadesse. Siis ei hakka udu ubade peale. Olgu veel tähendatud, et käo kukkumist jaanipäeval õnneliku aasta märgiks põllumehele peetakse.
Jaaniööl võib igaüks ise targaks saada ja tulevikku näha.
Tuleviku teadasaaja peab jaaniööl sõnajala juurde minema ja seal enesele risti vanapagana pärast ümber tegema, et kuri vaenlane teda segama ei tuleks. Sõnajalgade seas seistes näeb kõik ära, mis tulevikus sünnib.
Jaaniööl minnakse heinamaale ja korjatakse üheksat seltsi lillesid; need punutakse ristteel pärjaks. Pärg pannakse jaaniööks pea alla. Hommikul võetakse pärg pea alt ära, visatakse puu otsa. Jääb pärg puu otsa, saab viskaja neiu mehele, langeb pärg maha, läheb neiu lootus nurja.
Vähe viletsamale järjele jõuavad Viru neiud tuleviku teadasaamisega. Virulased õpetavad niisama palju seltsi lillede korjamist ja pärjaks punumise järele nende pea alla panemist, aga lisavad juurde: kes unes pärja pähe paneb, see on peigmees.
