Dass der Teufel ihr Führer war, |
Ja edasi jutustades tähendab „Riimikroonika“ Barwini sõjasalga mere üle minekust (rida 1436—1437):
Perkun, ihr Abgott, das verlieh, |
Igatahes tuleb viimast sõna Perkuni „põrguks“ muutmises ristiusu teenuseks arvata. Ristiusk lisas sellele põrgule kõik need omadused juurde, mida paganuse ajal ehk veel ei tuntud.
Perkuniga lähedas ühenduses seisab Skandinaavia Fjörgyn, kes vahel Thori emana esineb, kuid ka mehe kujul tuntakse Fjörgyni. Gooti keeles päris hiljemini fairguni mäe tähenduse. Muudetud Perkuni, Fjörgyni tähendus andis eestlastele põhjust „põrgut“ Manala tähenduses tarvitada, ja sellele põrgule lisati ristiusu päevil veel tuli ja saadan juurde.
PÕRGU PEREMEES.
Lõpuks veel mõni sõna põrgu peremehe, Eesti kurati kohta. Nimi „kurat“ oli tingimata juba enne ristiusku esivanemate keskel tuttav, kuid hirmsaks kolliks muutus kurat alles ristiusu mõjul. Ristiusu esitajad tarvitasid paganate jaoks hirmutist ja selleks tehti kurat, kelle nad võimalikult koledaks maalisid, teda sarvedega, sabaga, korstnapühkija välimusega ja iseäralikkudel juhtumistel tuld sähvavate hammastega varustades; ta püüd käib sellepeale, inimesi enese alla saata ehk koguni kohe tappa. Lühidalt: ristiusu mõjul arenes endine kuri vaim — kurat — verejanuseks tiigriks, kui mitte hirmsamaks, kusjuures piibli andmed kurati kohta hoopis unustati. Ristiusu kuulutajad ei leppinud kurjuse ühe esitajaga, vaid moondasid kõik paganuse vaimud ja haldijad kuratiteks, nii et viimseid maailmas enam liikumas oli kui nende vaenlasi hunte (vd. Eesti mütoloogia I, l. 147—153). Keda nad kohe ei murra, neid püüavad nad põrgu vedada. Aga isegi nende maapealsete ohvrite hinged viivad nad põrgu kaasa. Halbu inimesi ja enesetapjaid ilmuvad nad alati põrgu viima. Nende järele sõidavad nad tavalisesti öösi tõllaga, mustad täkud tõlla ees. Need täkud on kas niisugusteks moondatud kurjad mõisnikud ehk muud ülekohtused isikud.
Kõigist haldijatest ja vaimudest lisa saades muutub kuratite arv leegioniks. Hea meelega viibivad nad just kirikutes, kabelites, surnuaedadel. Seal esinevad nad peaasjalikult jälle suurte pühade
