Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/129

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

SEITSE MOOSESE RAAMATUT.

Nagu munke mütloogilisteks tehti, nii ka Moosese raamatud, mille arv 7 peale tõsteti.

Seitsme Moosese raamatu sündimise kohta lähevad arvamised väga lahku. Ühed arvavad, et seitse Moosest juba enne Moosest olemas olnud; sealt seest Mooses oma tarkuse võtnudki. Kui Mooses hiljemal ajal Iisraeli rahva ajalugu kirjutanud, lisanud ta enne leitud tarkuseraamatud oma raamatute juurde. Sellesama arvamise järele on Aadam tähendatud tarkuseraamatud juba Eedenist kaasa toonud. Aadam kirjutas nad siis veel sel ajal, kui ta pattu ei olnud langenud ja kõik loodus täiesti ta sõna kuulis.

Teiste arvamise järele ei olnud enne Moosest mingisugust tarkuseraamatut olemas. Kui Mooses kibuvitsa-põõsa põlemise järele käsu sai Egiptusesse tagasi minna, õpetati temale kõiksugu imetegemised kätte. Need õpetused kirjutas Mooses hiljemini iseäralikku raamatusse järeltulijatele mälestuseks. Mõnda tempu oskasid Egiptuse targad aga juba enne seda teha; ka need tembud kirjutati tarkuseraamatusse.

Mooses kirjutas tähendatud arvamise järele küll oma järeltulijatele, aga juhtumise korral puutus raamat muudegi näppu ja sai sedaviisi muilegi tuttavaks. Nii pruukinud Endori nõid juba Moosese tarkuseraamatuid, kui ta vaimusid välja kutsunud.

Kaua aega tuntud ainalt Juudamaal seitset Moosest. Juudi usu asemele astunud ristiusk. Ristiusu tunnistajad saanud ka seitse Moosest enestele. Pea hakatud Jeruusalemmas ometi ristiusu tunnistajaid taga kiusama. Need põgenud mööda maailma laiale. Meiegi maale tulnud Jeruusalemmast ristiinimesi ja hakanud siin ristiusku laiale laotama. Need ristiinimesed toonud ka kuulsa raamatu kaasa.

Sedaviisi jõudnud mitmesaja aasta eest seitse Moosest meiegi maale. Trükitud polnud need raamatud sel ajal veel mitte. Hiljemini trükiti nad rahva arvamise järele siin.

Üleüldiselt teatakse, et seitsmel Moosesel mustad lehed ja valge kiri olnud. Nende mustade lehtede pärast nimetatakse seitset Moosest väga sagedasti ka „mustaks piibliks“ ehk „mustaks raamatuks“ Olid need mustad lehed paberist või mõnest muust ainest, selle kohta ei saa mingisugust kindlat otsust. Setumaal, aga Viru, Tartu ja Viljandigi pool arvatakse ka punast kirja raamatus seisvat. Järvamaal räägitakse peale selle veel, et raamatu esimeselt leheküljelt suured inimese verega trükitud tähed silma puutuda. Jälle teiste arvamise järele olla punased ja valged tähed segamini, tähtsamad kohad kõik punase värviga trükitud.