sed enestele suure karja, kelle nad sagedasti karjamaale saatnud. Talurahvas ei jaksanud jõuga muuklasi võita; nad katsunud nõuga. Seks jootnud nad Kärevere külas härja viinaga joobnuks ja saatnud muuklaste karja sekka. Kari tormanud röökimisega joobnud härja kallale. Härg eest metsa; kari taga järel. Seda nähes tõtanud muugad linnast välja, aga unustanud silla kraavi peale. Kohe tormanud külamehed linna, tapnud linnas olevad isikud, võtnud kaasa, mis võinud, ja pistnud majad põlema. Sedaviisi saanud muuklaste linn otsa (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 229).
Suure-Jaani kihelkonnas Sürgaveres Muguri talu. Nimi on alguse vist muuk-sõnast. saanud, kui ka nimel nüüd vähe muuka meeldetuletav kuju. Võib oletada, et vanasti talus keegi Jüri asus ja talu Muuga Jüriks hüüti. Lühenduse ja kokkusulatuse teel tekkis Muuga Jürist Muuguri, Muguri.
Pilistvere kirikuvallas Muuga talu.
Muuga veski ja Kloostri linn Põltsamaa Lustivere vallas Neanurme külas Veskiotsa talu maa peal. Müüri varemed veel näha. Varemetes olla praegu veel kuldsang, kuldpüss ja tünder kulda (Teised kodused jutud, l. 60).
Muuga talu ja Muuga mets Tarvastu vallas. Talu ligidal olnud kuldkala-tiik.
A. Birki teadete järele Viljandi ligidal, lõunaõhtu pool raudteejaamast — vald kahjuks nimetamata — Muuga talu. Vist sama, mis Muuga talu Pärsti vallas.
Mugy Maddis = Muugi Madis esineb Põltsamaa Umbuses 1684. aasta katastris (Tartu ülikooli raamatukogu käsikiri 289).
Muuga vare ehk Siilikärk, 600 jala pikkune, 200 jala laiune kivivare Võrtsjärves (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 167).
Muukade maja ja hooned olnud Tarvastu Lombi talu maal (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 161).
Muku karjamõis Tarvastus. Vist lätistatud sõnakuju muhku = muuga. Enne seal ka Muku kõrts.
TARTUMAA.
Muuga klooster — Kärkna, Emajõe ääres. Sealsamas ka Muuga jõgi, Amme jõgi, niisama Muuga veski, Muuga kärestik. Ülepea on Kärkna klooster oma ümbrusesse mitu Muuga nime järele jätnud.
