MUNGAD.
Paavstiusu jõudmisega Läänemere kaldale algab meie rahval kokkupuutumine munkadega.
Juba esimene ristiusu kuulutaja Meinhard ilmub augustiinlaste mungaordu kloostrist Segebergist; Meinhardi järeletulijaks saab Lokkumi kloostri abt Berthold. Kolmanda piiskopi Alberti ajal algab Liivimaal kloostrite asutamine. Dünamünde kloostrile pannakse juba varsti pärast Riia asutamist alus. Pea püütakse eestlastegi maad kloostritega õnnistada. Neid tekib niihästi linnadesse kui ka maale. Tartusse ehitatakse hallide munkade franzisklaste jaoks üks ja mustade munkade dominiiklaste jaoks teine klooster; peale selle veel Katarina ja Klara nunnakloostrid. 1223 põhjendab piiskopp Hermann Valgenasse (Kärknasse) Cisterciumi ordu mungakloostri. Tallinna asusid dominiiklased 1246 Daanimaalt ja asutasid pea Munga uulitsale oma kloostri. Nunne uulitsale ehitati nunnade Miikaeli klooster. Piritale tekkis alles hiljemal ajal Pirita kaksik-klooster, üks meeste, teine naisterahvaste jaoks. 1317 põhjendasid daanlased Pae ehk Paadise kloostri Harjumaale. Rootsist Ojamaalt läks Kuusalu kloostri asutamise mõte välja. Vara sai Lihula Lääne-Saare piiskopi asupaigaks. Teadupärast ei võinud niisuguses paigas klooster puududa. Saaremaale kingiti õige ohtra käega kloostrid. Karmeli ordu munga- ja nunnaklooster pärandas Kaarmale nime, Loona, Sassi, Lööve ja Saaremõisa klooster laotasid saatlastele usku ja haridust välja. Hiljemini muretseti munkadele veel mõni asukoht meie kodumaa pinnal.
Kokkupuutumine munkadega kestab kuni evangeeliumiusu valguse paistmahakkamiseni. Mitte ainult ristiusu toojatena ei esine mungad, vaid hiljemini jutlustajatena, koolitajatena, hariduse väljalaotajatena. Nad liiguvad igal pool rahva seas ja püüavad rahvast kiriklikus vaimus kasvatada. Munkadele, aga niisama nende õrnemat sugu abilistele — nunnadele — tekib meie maal hulk kloostrid, mille ülespidamiseks ja toetamiseks jälle ülemad ja rüütlid maid ja mõisu määravad ühes seal asuvate talupoegadega. Omalt poolt katsuvad mungad, kui neil ka määruste järele eravaranduse kogumine keeldud, vähemalt kloostrile sissetulekuid suurendada, kalavett püügi jaoks tarvitades, jõgede vett veskitel tööle sundides ja muid tuluallikaid voolama pannes, isegi õlle pruulimist ühel ehk teisel viisil oma kasuks tarvitades.
Ei tohi munkade ja nunnade suurt mõju meie rahva elu kohta salata. Kloostrid esinevad palju enam hariduse taimelavadena kui selle-aegsed mõisad, esinevad nagu väiksed riigid täieliku iseseisva majapidamisega.
