Lehekülg:Eesti mütoloogia III Eisen.djvu/92

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

muistejutud, 24), Holstres Harjakoormal Mustlase mäel, kus pruut ja peig langenud, kelle mälestuseks iseäralik rist püsti pandud; Tarvastu kiriku ligidal, Kägaral, Jakobi mõisa juures kivirist langenud peiu ja mõrsja mälestuseks. — Võrumaal Pausti külas, kus kaks pruuti tapetud. Kodavere Tedreküla ligidal langenud peiu pärast. Saaremaal on Kaimri põllule 48 kivi langenud pulmaliste mälestuseks pandud. Hiiumaal Kärtla ligidal sattusid Eesti ja Rootsi saja vastastikku; mõlemate peiud langesid. Kohale tehti küngas ja pandi rist püsti. Rist on kadunud, küngas püsinud.

Ei ole tõenäolik, et nii sagedasti, kui rahvas kõneleb, peigmehe või pruudi tapmist pulmasõidu ajal juhtunud. Siiski pean mööndama, et oma jagu alust neil rahvajuttudel ei puudu, kui ka alati nii ei sündinud, kuidas rahvas kõneleb. Vististi tuleb säärast pruudi või peiu tapmist „tõmbamisega“ seletada. Vanal ajal rööviti väga sagedasti pruutisid. Mõnigi neiu sattus niisuguse peiu küüsi, keda neiu ise ega ta vanemad ei sallinud. Märgates, et neiu röövitud, võtsid tõmmatud neiu vanemad või vennad mehi kaasa ja kihutasid röövlile järele. Üksi ei ilmunud peigki röövima, vaid võttis mitu seltsilist kaasa. Jõudsid röövitud neiu tagaajajad röövijatele järele, algas kohe vihane võitlemine. Tagaajajad tahtsid neiu tagasi saada, röövijad ei tahtnud anda. Niisugusel puhul pandi mõõgad tegevusesse ja mõõk võis ühel või teisel pool kohut mõista pruuti või peigu ohvriks nõudes, pruuti muidugi enam niisugusel puhul, kui röövijad teda enam ei suutnud tagasiviimise eest kaitseda. Langenud ohvrite mälestuseks pandi langemise kohale kivirist püsti.

Sedaviisi tuleb igatahes suurem hulk sajade kokkupõrkamisi seletada, kui ka mõnel üksikul juhtumisel tõesti kaks päris pulmarongi võisid võitlusesse sattuda ja veriseid tagajärgi enesest järele jätta.

Säärasedki kiviristid muutusid ohverdamisepaikadeks, kuhu raha, linta, paelu ja muid väikseid asju vanal ajal viidi. Raha vähemalt on uuema ajani mõne risti ümbrusest leitud.

Ühe nimetamata koha kivistunud pulmaliste kohta teatakse järgmist lugu: kolme kivi ümber tantsiti, söödi, joodi, peeti pidu. Õpetaja hakkas asja järele kuulama ja sai vastuseks, et need kivid kuiva ja märga ilma võida sünnitada; vihma hakata sadama, kui neid kiva pikuti pannakse; põuda tulla, kui kiva püsti pannakse seisma. Need kivid tekkinud pulmasajast; peigmees, peigmehe isa ja pruut moondatud suurteks kivideks, muud pulmalised väikesteks. (Etwas über die Ehsten, besonders über ihren Aberglauben, Leipzig 1788). Eelmistest teadetest selgub, et neile kividele pidu pidamise ajal ühtlasi ohverdati. Iseloomulik see teade, et neist kividest ilmade muutmist loodetud. Muidu teame, et allikad ilmade kohta mõju avaldanud, kas põuda või sadu toonud.



Jumalakujud.

Vanad kultuurirahvad ehitasid oma jumalatele toredaid templid, kuhu jumalate kujud asetati ja kus neile ohverdati. Soome sugu rahvastel puuduvad säärased kunstlikud templid, mis jumalust pidid nagu vangistama; nad mahutasid oma jumalaid, õigem teenisid oma jumalaid suures loodusetemplis, kus jumalus kogu laotuse enese alla mahutas. Ainult Bjarmast teatakse, et seal muiste laanes suur tempel olnud, kus Jumala kuju altaril seisnud, kaelas kallihinnaline rõngas, peas kalliskivi-


91