Kiidjärve Kassi kõrtsi ligidal tee ääres rist; risti peal veel väike rist; niisama kivirist Varnja Pöörandi talu maal. Laiuse Vaimastvere Päde talu maal, kuhu kindral maetud, ja Päde küla Pärtjaani talu maal. Puurmanni Tammikul Väägvere küla maal. Rannu küla põllul, Kirepi Kõduküla põllul, Palupera mõisa heinamaal ja Otepää kiriku juures niisama.
Muhumaal Villa külas kivirist — vana matusekoht. Linnuse ligidal olnud vanasti mõnda kiviristi. Rahvajutu järele sinna Daani kuningas kahe tütrega maetud.
Iga risti juurest ei ole ohverdamisemärka leitud, küll aga mõne üksiku juurest. Nende üksikute juurest leitud jälgede järele võime oletada, et vanasti muilegi ristidele niisama ohvrid viidi.
Kivisambad.
Peale kiviristide austati puuristide kõrval veel kivisambaid ja ohverdati neile. Kõige tuttavam neist on Poola kuninga kivisammas Lääne-Nigulas. Seal saanud sõja ajal Poola kuningas surma. Kuninga mälestuseks pandud sinna kõrge kivisammas püsti. (Eesti kohalikud muistejutud.) Selle teate järele võiks oletada, et sammas tavaline hauasammas, kuid tõepoolest on ta ometi ohvrisammas. Rahva arvates sisaldab sammas otse maagilise väe: ohvrit saades avaldab ta kohe tasu saadud ohvri eest, iseäranis haiguse või põdemise puhul. Nahahaigusi viheldakse seal kodust kaasa võetud vihaga ja visatakse selle järele viht sambale maha, rahatükk kõrvale. Teised kaabivad kivi küljest puru, viivad koju, arstivad selle puruga. Kolmandad lõhuvad kivi küljest kilda ja teevad kodu niisama kildudega kui teised puruga. Kildude võtmise tagajärjel on sammas palju endisest kujust kaotanud.
Harju Jaani kihelkonnas Haljavas Hagari talu põllu sees oli vanemal ajal kivisammas ümarguste lohkudega ja viguritega, aga nüüd ammu kadunud. (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 67.) Märjamaa kihelkonnas Limandu Kükita kõrtsi ligidal seisab kahe kiviposti otsas umbes 20 jala pikkune ja 10 jala kõrgune raudkivi. Kivi näiks välja raiutud olevat; ennem sisaldanud ta eneses kirju, kuid nüüd on need kirjad kustunud. Vanemal ajal viidud sinna mõne korra ohvrid. Selle vasta ei seisa Keila kihelkonnas Moraste hiiemetsas kaks kivisammast otsekohe ohverdamisega üheduses, küll aga kaudselt. Selles hiiemetsas ohverdatud varemal ajal. Ohvrikohale lasknud kohalik mõisnik hilisemal ajal need kaks kivisammast endise ohverdamise mälestuseks püsti panna. Puuduvad teated, kas nende kivisammaste juurdegi ohvrid viidud.
Karuse kihelkonnas oli Saastamaal vanasti kivivare, mille juurde paavstiusulised mere äärde samba püsti panid, et möödaminejad seal aukartust sellele avaldaksid. Pärast usupuhastust purustati küll see sammas, kuid ohverdamine kestis veel ikka edasi. (Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, V, l. 36.)
Jõhvi kihelkonnas Mäetaguse mõisa põllul tee ääres 4½ jala kõrgune ja jala paksune kivisammas; selle ostarve teadmata.
Keila kihelkonnas Murastes olnud vanasti sambakujuline kivijumal, keda rahvas austanud. Aja jooksul pudenenud samba küljest tükka maha. Mõisnik koristanud vana samba ära ja lasknud kohalikkudele elanikkudele meelehead teha soovides uue samba asemele teha. Uus sammas on samasugune kui kõik muud kivisambad.
89
