ilmad, ikalduseajad tulemas, ohverdati kivile. Ohvriga loodeti paremaid ilmu saada. Vanemal ajal ohverdati vististi muilgi põhjustel.
Lihula Rõkandi kivil pidi ikka raha seisma. Võttis keegi rahatüki sealt ära, tekkis iseenesest teine asemele. Paremaks ohvriks kui vaskraha arvati hõberaha. Ei jõudnud mõni abiotsija hõberaha ohverdada, kaapis ta vähemalt hõbevalget lohu imet-tegevasse vette; see kaapimine kasvatas rahva arvamise järele vee tervekstegevat jõudu. Jõukamad igatahes viisid raha kivile ja peale raha haiguse puhul veel mõnesuguseid muid aineid. Pärnu-Jaagupi Vahenurme ohvrikivile viidi näituseks maa-aluste arstimisel peale hõberaha veel üheksat tõugu viljateri ja nartsuga soola. Albu ohvrikivist arvati, et selle vesi ohvri viimise järele haiguse tingimata parandas, ehk vastasel puhul oli haigus „surmaks loodud“. Sellel kivil usti veel koguni iseäralik imet-tegev jõud olevat. Soovis keegi enesele uusi riideid, viis riidetüki kivile, ja ta võis julge olla, et uued riided sai. Järva-Madise Kurisoo kivil pidi haige tervekssaamist ootama; tervis tuli, kui haige tarviliku aja seisis.
Elistvere Välgi küla kivist ustakse, et kui sellele jaaniõhtul ohverdatakse, siis ohverdaja imeilusat laulu kuuleb. Vanasti olnud selle kivi kohal kirik, aga vajunud 7 venna kirikusse mineku pärast maa alla. Sealt maa alt kirikust kostab jaaniööl imeilus laul ja mäng ohverdajale kõrvu. Aga muulgi ajal käidud vanasti kivil ohverdamas.
Kihelkonna Päli männiku suurele kivile ohverdati iseäranis palju jaani laupäeva õhtul ja jõulu laupäeva õhtul ja peeti seda kivi väga pühaks. Pühale kivile taheti vanasti kirik ehitada, kuid ettevõte jäi pooleli.
Saaremaal Paadla mõisa karjamaal on mõnda ohvrikivi; igaüks neist sai varemal ajal ohvrid, kui ka mitte igalt ohverdajalt. — Kuresaarest 10 versta eemal Kiiratse küla juuresolevale Kalevi kivile visati nagu reomaale ainult puu oks ohvriks. Sarnane koht näiks ka Ranna-Lülle tee ääres olevat, kus kaks kivi sinna maetud kombevastalise omavahelise elu pärast surmatud venda ja õde meelde tuletavad.
Ülepea ohverdati ohvrikivile kõiki neid aineid, mida muidu Uku vakka, Tõnni vakka ja hiitele ohverdati. Õieti ohverdati kivile rohkem kui vakkadesse. Nimelt tapeti ohvrikividel loomi ja ennemuiste ehk inimesigi. Kividesse puuritud lohkudesse valgus ohvrilooma veri. Mõnes kohas põletati verd, mõnes jäeti veri niisama kivile. Paistu Koduoru Tani ohvrikivi ligidalt leitud söed ja lambaluud tunnistavad, et seal luidki põletatud. Niisama tunnistavad Põltsamaa Pajusi ja Rõuge Paidra ohvrikivi ärapõlenud kivikorrad ja kivitükid ohvrite põletamisest.
Läänemaal on hiljuti alles mõnelt ohvrikivilt tühja-tähja leitud, Ridala Kilsi Andrese kivilt näituseks süsi, klaasitükka ja nartsa, Räpina Maarjamäe otsast Linte küla juurest ja Jaanikeste külast Võu jõe äärest piima ja mune, niisama Meeksi kivilt, nagu enne nimetatud. Vähemalt ei ohverdatud mineval aastasajal enam igal ohvrikivil ühteviisi ega ühesuguseid anda; ülepea olid anded rohkuse ja mitmekesisuse poolest, võrreldes endise ajaga, koguni kokku kuivanud: ainult mõni harv kivi sai veel ohvrid.
Vähem teatakse meil ohverdamisest ristikividele ja kohtukividele. Otsekohe neist ei kõnelda, aga oletan, et neist ometi Eestis jälgi leidub. Viljandi lähedal Võidu mõisa maal on kesk põldu suur sööt. Kõneldakse, et seal vanasti kohut peetud ja inimesi läbi lipu aetud; iseäralik kivi ometi puudub. — Kavilda „Kantslikohtu“ mäe kohta teatakse, et seal vanasti vaimulikud mehed Siidri lossist käinud
83
