l. 40). Meeksi Nulga küla pühale kivile ohverdasid möödaminejad vanasti leiba, kala, liha j. n. e. Puudus möödasõitjal ohvriaine, siis sidus ta hobuse jalad kammitsasse ja laskis hobuse kammitsas jalgadega kivist mööda minna.
Paar versta Meeksist Petseri poole on Peldsi külas Anne kivi, mille peal omal ajal neitsi Maarja ema püha Ann istunud. Kivi on enam paesarnane, pikem kui lai, sile kui söögilaud. Kuna Jaanikivil jaanipäeval ohverdatakse, viiakse Anne kivile jaagupipäeval ohvrid. Tihti tapetakse ohvriks lammas ja viiakse lambast osa liha ja villu. Jaagupipäeva öösel peetakse selle kivi juures pidu, kuid kuulsuse poolest ei ulata Anne kivi kaugeltki Jaani kivi järele. Anne kivil ohverdavad enam naised. Need usuvad, et ohver nende lammastele villa ja ülepea sigiduse poolest õnne annab.
Setude seas naudib kuulsust Satserino ehk Reede (Riidi) kiriku kivi, umbes paari puuda raskune ristikivi, millel tervekstegev jõud ustakse olevat. On kellelgi käed või jalad haiged, ehk muud viga, võtab ta selle ristikivi ühe käe otsa ja kannab kolm korda ümber kiriku. Niisugusest ümber kiriku käimisest tuleb kandjale tervis. Setukeste arvamise järele muutub kivi tõbesid parandavaks tohtriks selle läbi, et igal aastal augusti lõpul talle suurel mõõdul ohverdatakse, nimelt võid, kohupiima, juustu ja lambaliha. Kerjajad viivad pea kivile pandud ohvrid ära.
Konsistooriumi kirjade järele 1654—1691. aastast oli Mihkli kihelkonnas „mäepealne“ suur kivi, kus tõnisepäeval ohverdati. Vististi esinesid siingi, nagu mujal, sea osad tähtsa ohvriosana tõnisepäeval.
Põltsamaa Kaaveres on „lesknaiste kivi“. Nime saanud kivi kolmelt lesknaiselt, kes korra nälja ajal seal kivil ohverdades nutnud, nii et nende pisaratest „nõiaallikas“ tekkinud. „Lesknaiste kivi“ mõõdab 6 jalga pikuti, 4 jalga laiuti.
Tori „Kundru kivi“ on ohvrikivina nime Kundru nimelisest kohast pärinud, Kundru ise aga nimest Gunter tekkinud.
Veel mitu kivi kannab iseäralikku nime, aga need nimed on kivid ümberkaudsetelt kohtadelt, harukorral kelleltki isikult pärinud. Mõnes kohas, nagu Türi Säreveres, kus ohvrikivi hiies leidus, hüütakse kivi „hiiekiviks“.
Ohvrikivideks võtsid esivanemad pea suuremaid, pea vähemaid raudkiva, selle järele, missuguseid kohal just juhtus olema. Nagu tähendatud, annab tornikivi maast kõrgemale ligi 4 sülda mõõta. Hageri Ruila kivi nimetatakse „sauna suuruseks“.
Palamuse Toomari talu väljal nähakse suur kivi, kausisarnased lohud sees. Neisse lohkudesse viidi vanal ajal ohvrid. Simuna Salla küla Tora ohvrikivi kohta, millel 5 jalakanna moodi auku sees, kõneldakse, Jumal käinud seal ja jätnud need jäljed kivisse. Anna Purdi kivi on 6 sülda lai, 15 jalga kõrge, kolme astmega ja lohkudega. Astmeid mööda päästi muidugi hõlpsamini kivi otsa ohverdama.
Ühes tükis lähevad ohvrikivid tavalistest raudkividest tihti lahku: nende pealt leiame lohkusid, mõnelt ühe, mõnelt mitu. Need lohud tunnistavad, et nad alles hiljemal ajal kunstlikult kivisse tehtud; nad avaldavad oma jao töö-osavust. Harju-Jaani Haljava Hagari maal leiduval kivil on 5 taldriku sarnast õõnsust. Lohud ise mõnes kohas sügavamad, mõnes madalamad. Pöide maalinna sissemineku kohal 1½ jala kõrguse ülevalt sileda ohvrikivi lohud on 1½ tolli süga-
79
