Pühad kivid.
Uku kivid.
Moondunud kujul esineb Uku vakk Uku kivina ja niisama ohvrikivina. Uku kivi oli tavalisesti suur, lai paas, mõne korra tasane raudkivi, pealpool iseäralise õõnsusega, lohuga. Uku kivil on seesama otstarve kui Uku vakalgi. Mõlemad täidavad Uku ohvrialtari kohuseid. Kus Uku vakk talus puudus, seal astus tavalisesti Uku kivi asemele. Niipalju kui ma tähele pannud, ei esine mõlemad samas talus. Ja mistarviski, kui ju üks ohvrialtar olemas.
Vanasti leidus üksikute talude Uku kiva ja kogu küla Uku kiva. Esimesed olid ainult ühe talu jaoks, viimased aga kogu küla või vallagi jaoks. Vahe nende vahel oli vist järgmine: talu Uku kivile ohverdas talu väikseid ohvrid, küla või valla Uku kivile aga tõi ohvrid küla või vald ühisel nõul, vist ühisel kulul või liisu järele. Enamasti leidusid ühised Uku kivid hiie juures (Jõululeht 1913, l. 12—13).
Iga talu Uku kivi juures hiiepuud ei kasvanud. Kivi seisis niisugusel puhul enamasti aias ehk koplis kõrvalises paigas. Kevadel seemne külvi ajal viidi igast seemnest Uku kivile, niisama sügisel pärast lõikust. Küpsetati leiba ehk pruuliti õlut, ikka viidi kõige enne osa Uku kivile. Mõnes kohas ohverdati kivile iga päev toitu. Pruut viis pärast laulatust leiba ja viina kivile, lapse sünnitaja saatis esimest piima. Ka lehma poegimise järele viidi sinna piima, alles siis tohtisid muud seda tarvitada. Nagu Uku vakalgi, käisid sigimata naised kaks korda nädalas kivil ohverdamas, üks kord tingimata neljapäeva õhtul.
Tapeti talus midagi, pidi Uku kivigi osa saama. Tavalisesti viidi kivile verd, maks, kops, mõnikord natuke lihagi. Ka kukkesid ohverdati talu Uku kivil, nagu näituseks Võnnu Läänistes. Esiotsa heideti vist kogu kukk kivile, hiljemini aga osa kukest. Pererahvas pidas paremaks pehmemat kuke liha ise ära süüa.
Üleüldisele Uku kivile ohverdati sagedamini tallekesi, sikka, harvemini kukkesid, veel harvemini mullikaid ja veiseid, Võru pool vist hobuseidki. Holzmayer ütleb, et Saaremaal Uku kivil inimesigi ohverdatud (Osiliana, l. 34). Igatahes võeti inimese ohverdamine kivide juures ette, kandku need kivid Uku kivide või ohvrikivide nime.
Ohvrikiva leidub hulgakaupa, Uku kiva, vähemalt niisuguseid, mida tänini nii nimetatakse, tuntakse meie päevil vähe. J. Jung räägib Voltveti Jutuse talu Uku kivist (Muinasaja teadus II, l. 53—54). See on lai kivi; keskpaigas kausisuurune õõnsus. Kreutzwald ütleb ennast kaks Uku kivi näinud olevat, ühe Eestimaal, teise Setu külas. Viima-
76
