tõesti Uku tervise jooki tähendab. Maarja puna juuakse maarjapäeval, vanasti joodi vist pööripäeval, Uku jooki aga kevadise külviajal. Salm Uku vakast tunnistab enam Kreutzwaldi oma kui rahva luuletoodet. Tarvastust J. Kala teadete järele peeti Uku püha üle kihelkonna või valla, kusjuures ei selgu, kas kogu kihelkond või vald ühiselt pidule kogus või igaüks üksikult ühel ajal oma ette pidu pidas. Viimne oletamine vististi tõenäolisem. Pidul viidi Uku vakk hiiesalusse ja ohverdati seal. Ei selgu ka, kas niisugusel puhul Uku vakast sinna kauema aja jooksul kogunud söögiained ära põletati. Oletada tuleb seda, sest vaka puhastamist toiduainetest läks tingimata tarvis. A. Heraklides teab, et Jõhvi-Kalinas igas talus Uku vakad olnud. Aasta otsa sinna kogunud annetega viidud nad jaaniööl Uku kivile, põletatud ära. Kohe aga tehtud uus vakk asemele. Herrnhuti ajal kaevanud kolm meest Uku kivi juurde augu, veeretanud ta auku, matnud maha. Kus hiiesalu puudus, viidi ohver Uku hiiepuudele. Üks niisugune leidus Tarvastu kirikumõisa kaasikus lõuna pool kõrval; teine Vooru mõisa põhja pool kõrval jõe ääres; esimene mänd, teine tamm. Nende alla viidi Uku ohvrid.
Kuusalust J. Abreldali üleskirjutatud teadete järele ei tohtinud keegi Uku pühale minna, kui ta enne ei olnud Kuusalu allikal käinud ennast pesemas. Muidugi mõista maksis see nõue ainult Kuusalu rahva kohta. Ega kaugemal asujad ei võinud enne pidu Kuusalus endid pesemas käia. Kas mujal ülepea enne ükskõik missugusel allikal pesemist nõuti, jääb hämaraks.
Amblast K. Kuusikult saadud teate järele keedeti juba kaks päeva enne kevadist pööripäeva Uku pidu jaoks tarvilikud söögid-joogid valmis ja kanti aita suurele lauale Uku vaka ümber. Pööripäeva hommikul võttis peremees kana, käis kanaga kolm korda ümber põllu, veristas kana ja tilgutas kanast iga põllu peenra peale verd, et vili suvel hästi kasvaks.
A. Liiv teatab, ta leidnud Simuna kihelkonnast Rõhu ja Rahkla külast Uku vaka, aga sõda tulnud 1914 peale ja ta ei ole võinud vakka E. R. Muuseumile muretseda. Kahjuks ei ole ta nähtud Uku vaka kohta selgemat kirjeldust annud.
Professor K. Krohn astub Uku esinemise poolest Eestis kahtlevale seisukohale, siis muidugi Uku vakagi poolest (Suomalaisten runojen uskonto, lhk. 210). Tõtt tunnistada, Kreutzwaldi salmik Uku vaka kohta äratab minuski kahtlemist, mitte aga Uku vakk üleüldse ega Uku nime esinemine. Uku nime tundmist Eestis tõendab hulk kohanimesid. Kadrina Vohnjas näituseks on Uku karjamõisa ja küla. Seal arvas vana rahvas Uku asuvat ja ohverdas talle. Kadrina Vihasoo külas näidatakse jões Uku hauda, Ebavere mäe ligidal Uku aru. Kuusalus hüütakse randa Kaberneemest Ehasalu poole Ugu[1] (Uku) rannaks, ranna lähedal olevat metsa Ugu (Uku) metsaks ja üht sügavat kohta seal ranna kohal meres Ugu (Uku) hauaks.
Keila Kopelmannis tuntakse Uku talu. 1586. a. revisjon nimetab Türi kihelkonnas — valla nimi teadmata — kuskil Ukometz (Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, VIII, 1). Suure-Jaani Kaaveres on Uku talu, niisama Rannu kihelkonnas Rannu vallas ja Puhja kihelkonnas Ulila vallas. Alatskivil Uku heinamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnas Võisikul Uku saar
- ↑ Harju ja Viru rannas räägitakse paiguti k, t, p = g, d, b välja, siis Uku asemel loomulikult Ugu.
66
