vesi kurja silma ja kahetuste vasta abi saatis, ega ka neid ülepea ei lasknud tulevikus kahju teha.
Iseäranis rohkesti leidub silmaallikaid, kui ka igaüht sellekohast allikat silmaallikaks ei nimetata. Igast allikast arvatakse, et ta vesi silmahaigust parandab. Allika veega pestakse mõne korra silmi ja haigus kaob. Vahel lisatakse tervekssaamise tingimiseks veel juurde, et pesemist noore kuu ajal tuleb ette võtta. Iga korra silmi pestes tuleb aga allikale ohverdada kas lõnga, soola, nartsutükka, villu jne. Kõige enam arvatakse raha, iseäranis hõberaha, sõled, sõrmused mõjuvat. Rapla Kehtna ja Kuusalu silmaallikas öeldakse otsata palju raha olevat, mis aga kõik ohverdamise teel sinna pole sattunud (Teised Kodused jutud, 47).
Rapla allika kohta kirjutab G. Schultz möödaläinud aastasaja keskpaigu, et ta allika vee pealt riidelappa, lõngu ja pärlid leidnud, vee põhjast aga hulga enamasti vähemaid hõbekopikaid, kõige noorem 1831. a., Rootsi rahasid, herneid ja odrateri (Kreutzwald ja Neus, Mythische und magische Lieder der Esten, l. 107).
Nigula-Taebla „tohtriallika“ veega pesti peale silmade ka veel kõrvu; niisugune pesemine tegi silmad ja kõrvad terveks. Kuna mujal allikasse hõbedat visati, lepiti siin vaskkopikaga. Mõned abiotsijad istusid tohtriallikal öö, päeva ühte järge ja pesid endid tihti. Allikavett viidi pudelitega kaugele arstirohuks.
Alatskivi linnamäest välja voolav „punane allik“ langeb ka silmaallikate kilda. Sellegi vesi parandab silmahaigust. Vesi mõjub ometi ainult niisugusel korral, kui vee võtmisel allikale hõbevalget ohverdatakse. Maksuohver siis esimene tingimine.
Muhus on Handuväljal kuulus silmaallikas, Saares Karja Lasmal, Rannamõisas Haljalas Pihuvere silmaallikas jne. Kõima hiieallikast räägitakse, et kes sinna silmaohvriks pandud raha võtab, ise kohe pimedaks jääb. Kose Uuemõisa siniallikas langeb silmaallikate hulka (Beiträge für d. Kunde V, l. 16), niisama Suures-Jaanis Lõhavere Pärnallikas, mille veega ohverdamise järele silmi pestakse; teine seal lähedal olev umballik ei ole silmaarstimise koht, küll aga ohverdatakse mõnel puhul talle raha, mida keegi sealt kätte ei saa. Mustjalas on hiie niied ja seal suur allikas, paganate poolt jumalate asukohaks Luce väite järele peetud. Seda allikat taheti korra umbe ajada, aeti kogu küün sisse, aga küün kadus allikasse, ilma et allikat oleks täita võidud (Wahrheit u. Mutmassung, l. 111). Juba allikas kuulub ka silmaallikate hulka, niisama Maarja-Magdaleena Otsa talu allikas ja L.-Nigulas Kiidika Allikamäe oma ja Vana-Koiula kaks lätet.
Kadunud on Valgjärve kalda silmaallikas. Sealt käis vanasti palju silmahaigeid ohvrit viies abi otsimas. Paarikümne aasta eest roogiti seda allikat. Rookimise puhul leiti allikast K. Ruuti teate järele 3 oda otsa, lammaste käärid, 2 brongsraha ja rüütli rinnakorb. Pärast rookimist pandi allikale salveks õõnes puutüvi. Sest ajast hakkas allika vesi kahanema ja on 1920 täiesti otsa lõpnud. 1921 ei leidnud ma sealt enam tilkagi.
Ilmaallikad võivad rahva arvamise järele ilmade muutust ette tuua. Neist allikatest tuleks iseäranis nimetada Laiuse siniallikat, Võu jõe allikat, Kaarma Uduvere allikat; nende hulka võiksime ehk Kaavere nõiaallikagi arvata, mida
57
