Tõenäolisena ilmub, et meil puid sammasteks ei hüütud, vaid tõesti sambaid sammasteks ja neid sambaid austati. Viimast oletamist toetab omalt poolt Kelchi väide, et Peipsi ääres sammas püsti pandud. Kasvavast puust ei oleks Kelch sarnast ütlust tarvitanud.
Keila Murastest teatakse, seal olnud muiste kivist jumal, kelle asemele hiljemini lihtne kivisammas pandud mõisniku poolt; kivisambagi juures ohverdatud edasi.
Ostjaklased ja vogullasedki tunnevad puusammast, mida nad mingisuguseks haldjaks peavad ja millele nad loomi ohverdavad.
Laplased seadsid oma ohvrisamba juurde iseäraliku haralise puu püsti, mida nad „maailma-sambaks“ nimetasid ja arvasid, et Jumal selle samba abil maailma üleval peab. Niisugust maailma-sammast võiti vahel veregagi (U. Holmberg, Lappalaisten uskonto, l. 56). Ohverdamine pidi mõjuma, et jumal ei laseks taevast maha sadada ehk aga ka, et ta võiks maailma toetada ja seda korras pidada, et see ei vananeks ega endiselt kohalt ei nihkuks. Venelasedki kõnelevad Ilja Murometsa loos maailmasambast.
Samba austamine tuletab sakslaste kuulust Irmensäule meelde. Mõned vanad kirjad nimetavad seda sambaks, teised puuks. Rudolf von Fulda seletuse järele oli see taeva alla püsti pandud kõrge sammas, mis kõiki pidi üleval pidama.
Viimaks nimetatud maailma-sammas tuletab omalt poolt jälle vana maailma Heraklese sambaid meelde.
Samba austamine ulatab kaugele Vana Testamendi aega tagasi. Iisraelis austati sambaid. Moosese ajal pidi neid Iisraelis esinema, sest ega Mooses muidu mõnda korda ei oleks keelnud nende austamist. Keelust hoolimata kestis sammaste austamine edasi. Jooramist ja Hiskiast kuuleme hilisemal ajal, et nad ebausu sambad ja hiied ära hävitanud (2. Kun. 3, 2; 18, 4). Teated puuduvad, kas neil mingisugust ühist maailma-sammastega.
Vististi on eestlaste puusammastel mingisugust sugulust maailma-sambaga, kui ka selle väite kinnitamiseks otsekohesed andmed puuduvad. Kaudselt tähistab sinna poole üks kõnekäänd väga vana inimese kohta: „Ega ta ikka või maailma-sambaks jääda!“ Samasugune kõnekäänd esineb Soomeski: „Eihän tuo toki eläne maasammaksi!“ teab Lönnroti sõnaraamat. Aga muidugi kuulub vahel: „Se elää maailman-patsaaksi!“ U. Holmberg oletab (Maailmanpatsas, U. Suomi 1920, keskiviikkokirj. 50), et meie esivanemadki vist niisugust maailma-sammast varemal ajal tunnud, nagu laplased seda meie ajani ja sakslased oma Irmensäules seda tunnevad. Omalt poolt oletan, et enne mainitud sambad niisuguse samba poole tähistavad. Muidugi ilmub vahe niisuguste ja päris maailma-samba vahele; esimesi mitu, viimast üks igal rahval. Maailmasammas pidi rahvausu järele vist meilgi rahvusvahelisena vahendina aitama maailma üleval pidada.
Taeva kohta tuntakse sarnast arvamist meil ja kaugematel põhja rahvastel. Taevas on vana usu järele naela külge kinnitatud; see nael on taeva põhjas ja hoiab taeva kinni. Seda naela hüütakse põhjanaelaks. Kõik tähed ühes taevaga liiguvad põhjanaela ümber. Soomeski tuntakse põhjanaela = pohjannaula ja niisama Lapis = bohinavlle. Laplaste usu järele langeb taevas maha, kui see nael enam ei pea. Skandinaavlastel esineb see nael veraldarnagli nime all. Turanski maakonna samojedlased hüüavad põhjanaela „taevanaelaks“.
52
