Leedutuled.
Leedutuled sulavad ehk ühte Russovi nimetatud maarjapäevatuledega. Leedutuledest ei teata suurel maal midagi; ainult Muhus ütleb Holzmayer neid tuntavat (Osiliana, l. 64—65). Neid põletatakse seal heina-maarjapäeva õhtul, 1. juulil. Muhus suure tee ääres on Leedumägi; seal mäel põles vanasti alati leedutuli. Hiljemini tehti leedutulesid veel mujalgi Muhus, nagu Hellamaal, Liival, Raugil ja Suure kõrtsi juures. Rahvas nimetab neid tulesid lihtsalt “leedudeks“. Tule ääres hakkavad kokkutulnud poisid, tüdrukud üksteise käest kinni. Torupill pannakse ürgama, noored tantsivad torupilli järele. Vaheajal hüütakse ühtelugu hurraa ja visatakse kiva tulle. Leedutulede tähendusest ei tea rahvas midagi.
Meie leedutuledest ei ole midagi kirjutatud, nii et me nende poolest käsikaudu peame kobama. Kivide viskamine tulle tunnistab aga, et neil tuledel ohvri maik juures. Paganuses heideti ehk muud ohvrit tulle, uuem aeg ei raatsinud enam väärtusi raisata; ta leppis kividega, seda enam, et tuli oma sisutähenduse ammu kaotanud. Vaevalt oletada, et neid mingisuguse ärapäästmise mälestuseks leedulastelt peeti.
Arvan, et leedutuledel Leeduga (Литва, Litthauen) ühendus puudub ja „leedu“ midagi muud tähendab. Soomes on Leedu (= Lieto) kihelkond ja selle kohanimega avaldavad meie Leedu-nimelised kohad sugulust. Sest peale Leedumäe Muhus puutume veel Püha Ladjalal, Vahastus ja Kullamaa Leevril Leeduga kokku. „Leedu“-maa tähendab kohedat, liivast maad, ka alluviaalmaad, s. o. kokku-uhutud maad; leedu (lieto) tähendab muda, raba, sood. Leedumägi võiks seega kokku-uhutud liivaküngastki tähendada; Leevris vähemalt ei võiks kokku-uhutud mäest juttu olla, vaid ainult liivamäest. Leedu kohta saame veel Viedemanni sõnaraamatust seletuse: leet, g. leedi ja leedu, Brand, Feuer; Jaani leedud = Johannisfeuer; leedul käima = dieses Feuer besuchen. Muhu keeles omandab leedu enesele seega tule tähenduse. Võimalik, et leedutulesid liivastel küngastel tehti, sest siis ka jaanileedud.
Leeduga näikse Leedi nimi lähedalt sugulane olevat. Virtsus on Leedimägi, Laiusel Leedi mõis, Mallas Leedipää. Laiuse Leedi esineb 1408 Lede nime all (Güterurkunden, 171). Viimne nimi näib tõendavat, et Leedi Leedest tekkinud. Leede (liete) tähendab aga sedasama, mis enne nimetatud leedu = kokku-uhutud maad, aga ka jämedat liiva, kruusa. Vanus kirjus tabame Kuusalu kihelkonnas Leete, Leece küla; praegusel ajal kannab koht nime Leesi küla; peale selle on Kuusalus veel suur Leesi kivi. Sellenimelise kohaga puutume veel Jamajas, Lahetagusel j. n. e. kokku. Kas viimsed kohad vanasti ka Leede, Leedi nime kandsid, selle kohta puuduvad teated. — Leedi nimede kõrval tabame veel Leisi Laatres, Vaiknal, Pöide Uue vallas ja Leisu Imaveres. Soome keeles tähendab leissio, leisso kära, müra; võimalik, et meil neis nimedes muistne sõna alal hoidunud, aga niisama võimalik, et need kohanimed kellegi isikunimest tekkinud. Igatahes olen valmis oletama, et leedu alguses vist iseäralikku maakohta, kas liivaküngast ehk kokku-uhutud maad, aga ka tuld tähendas. Niisugusel kohal hakati ehk juhtumisi rõõmupidu pidama ja aja jooksul pärisid niisugused rõõmupidud, kiikumised, tantsimised enestele nime „leedud“, kui mitte igal pool, siis ometi vähemalt Muhus.
121
