75
trööstida, mis pärast surma oodata oli. Stahli ja tema kaastööliste kirjasid loeti muidugi kõige rohkem, kuid ka mõndagi muud kirja ilmus siin ja sääl trükis.
Koguni katseta ei jäänud küll ka ilmalik mõtete awaldus kirjas mitte. Stahli ja tema kaasaeglaste kirjad oliwad Eesti keele ja kirjanduse kohta suurt waimustust äratanud. Iseärani Tallinnas, kus Stahl elas, tõusis waimustus Saksa ringkondades õige kõrgele, kui ka Eesti rahwas ise sellest midagi ei teadnud ja meile ühtegi Eesti sugu meest ei nimetata, kes asjast oleks osa wõtnud. Asi oli juba tol ajal niisama, nagu pärast, et kes Eesti rahwa seast linnas kõrgemale jõudis ja Saksa keelt hakkas tonkama, see ka end sakslaseks pidas ja Eesti keelest ja kirjandusest midagi ei teadnud. Päris sakslased oliwad Eesti keeles weel paremad ning agaramad. Siin ja sääl tarwitasiwad nemad Eesti keelt kirjas ja kõnes. Iseäranis hoolakad oliwad selle poolest gymnasi-kooli professorid, nagu tol ajal ülemaid kooliõpetajaid hüüti. Nemad hakkasiwad koguni peenemates perekondades pidude puhkudelgi Eesti keelt pidukeeleks tarwitama nimelt kõnedes ja õnnesoowides. Ees otsas oli gymnasi-professor Reimarus Brocmann, kes juba Stahli lauluraamatusse koralisid oli Saksa keelest Eesti keelde tõlkinud, nagu neist oleme ühe ülemal ära trükkinud. Brocmann oli waimustatud sõber Eesti keelele ja kirjutas aastal 1637 tuntud salmiku, mis Saksa keeli nõnda käib:
„ANdre mögn ein anders treiben; Ich hab wollen Esthnisch schreiben. Ehstnisch redet man am Lande| Esthnisch redet man am Strande| Esthnisch redt man in der Mauren| Esthnisch reden auch die Bauren| Ehstnisch reden Edelleute| Die Gelährten gleichfals heute. Esthnisch reden auch die Damen| Esthnisch| die auß Teutschland kamen. Esthnisch reden jung’ und alte. Sieh| was man von Esthnisch halte? Esthnisch man in Kirchen höret| Da GOtt selber Esthnisch lehret. Auch die klugen Pierinnen Jetz das Esthnisch lieb gewinnen. Ich hab wollen Esthnisch schreiben; Andre mögen anders treiben.
