71
Epistel ehsimetzel Joulupöhal. Tit 3.
„ARmat weljet, kui enge paistis se heldus ninck arm Jummalast meye lunnastajast, ei mitte se teggo perrast sest euckedussest, kumba meie ollime tennut, enge temma rochke armu perrast tehb temma meit önsas, lebbi se möskckmisse sest jellesündmissest, ninck wastse teggemisse sest pöhast waimust, kumba temma welja wallanut om ülle meye rickalikult, lebbi JEsum Christum meye önnisteggia, et meye lebbi sesamma armu, eucket ninck parrandajat olleme sest iggawetzest ellost, perrast sedda lohtmist, se oma töttelikult tössi.“
Ewangelium ehsimetzel Joulupöhal. Luc. 2.
„NInck se sündi sel ajal, et ütz kesck sest Keysarest Augustussest welja letz, et kihck ilm saj arwatut, ninck se arwamine olli se kihke ehsimene, ninck sündi sel ajal, kui Kyrenius mahsundja olli Syria mah sissen, Ninck eggamehs letz, et temma hendas arwada lasck, ütz eggalick omman lihnan. Sihs walmistis hendas kahn Joseph, Galiläa mah sissest, ninck lihna sisse David, kumb sähl nimmetas Bethlehem, seperrast, et temma Davida koast ninck suggust olli et temma hendas arwada lasck Maria omma kichlatut naise kahn, kumb hendas olli. Ninck kui nemmat sähl ollit, tulli se aick, et temma piddi ilmale tohma, ninck temma tei omma ehsimetze Poja, ninck mächkis tedda mächkmette sisse, ninck panni teda ütte reddali sisse, sest neil iß olle muito ennamb madh se maja sissen. Ninck sähl ollit karjusset ülle sel welja pähl, need walwsit ninck hoidsit öhse omma karja, Ninck kaje, se Engel sest Issandast astis neine mannu, ninck se selgus sest Issandast paistis neine ümber, ninck nemmat pelgsit hendah wägh kahn. Ninck se Engel lauß neine wasto: Errapeljaket hendas mitte, kaje, minna tunnista teile suhre römu, kumb kihkelle rahgwalle sahma peab, sest teile om tähmba se lunnastaja sündinut, kumb om Christus se Issand, Davida lihna sissen. Ninck se olckut teile tähes, teye saate löidma se latzikeise mächkmette sisse mehitut, ninck ütte reddali sisse pantut,
