529
enam asja armastajad linnades ja maal. Aastate 1870 kuni 1878 wahel wõtsiwad ühes teistega mitmed Eesti üliõpilased „Wanemuine“ seltsi näitemängimisest osa, kes nim. ajal ülikoolis oliwad. Esiti mängisiwad Koidula ja ta wennad Harry ning Eugen Jannsen, siis K. A. Hermann, M. Jürmann, J. Leilow ja teised ühes, kelle seas iseäranis mehed C. Müller, C. Tõnisson ja J. Napp, abikaasadega, R. Sachker, A. Wiera ja proua Reinberg ning neiud Tõnisson, Rebane, Napsepp j. t. kiitusega nimetada on.
„Wanemuise“ seltsis juhatas Aug. Wiera siis aastast 1878 saadik näitemängusid. Tema juhatusel mängis suur seltskond, kellest kõigest nimetame abielupaari M. ja A. Jakobsoni, A. Sakaria, J. Techneri ja J. Tõnissoni. — Tallinnas tegi seda 1890 aastast saadik A. Pert.
Eesti ajakirjandus.
Ajakirjanduse wähene algus ulatab 18. aastasajasse, mil A. W. Hupel 1770 ja 1780 wahel Põltsamaal arstlist wäikest ajakirja toimetas. Teine katse oli aastal 1807, mil ülem kirikuõpetaja Oldekop ja lektor v. Roth 42 nummert ajalehte „Tarto-maa rahwa Näddali leht“ wälja andis. Kolmas kord katsus asja O. W. Masing, kes aastatel 1821, 1822, 1823 ja 1825 „Maarahwa Näddala lehte“ wälja andis.
Jäädawalt käima jäi ajaleht „Pärnu Postimees“, mis J. W. Jannsen 1857 Pärnus põhjendas ja aastani 1864 kirjutas, mil taTartu läks ja Lorenzsonn, pärast J. Lipp, Lilli Suburg teised „Pärnu Postimeest“ edasi toimetasiwad kuni 1886, mil Dr. K. A. Hermann lehe Tartu tõi ning talle „Postimees“ nimeks pani, tema 1888 3 korda nädalis ja 1890 lõpul 6 kord nädalis ilmuwaks leheks tõstis, kuni ta 1896 lõpul cand. jur. J. Tõnissoni kätte toimetada läks. Terwel wäljakäigu ajal on leht „Postimees“ Eesti meelega olnud.
J. W. Jannsen tuli, nagu üteldud, 1864 Tartu, kus uue
