525
kirjandust, mis enne tema tööde seas nimetatud ja juhatas suurtel pidudel 1879, 1891, 1894 ja 1896, nagu ka 1883—1890 suurtel „Wanemuise“ rahwapidudel suurt laulukoori. F. Hollmann andis endise Tartu ülikooli muusika-direktor F. Brenneriga 4 laulukogu wälja „Lauluwara“ ja „Kuus laulu“ 1877—1884. A. Grenzstein ilmutas „Koolilaulmise raamatu“ ja paar muud kogu. J. Kappel awaldas mitmed wäiksed laulukogud, nagu „Järwamaa Ööpik“ 1881, „12 laulu segakoorile“ ja „10 laulu meestekoorile,“ „Kroonimise laul,“ „Keisri laul“ ja juhatas suurt koori laulupidudel 1880, 1894 ja 1896. Miina Hermann loi hulga laulusid, mis „Laulu ja mängu lehes“ trükitud ja ilmutas „Segakoori laulud“ 1889, „Pühade laulud“ 1894 ja oratoriumi „Kalew ja Linda“ 1895 ning juhatas esimest Läänemaa laulupidu Haapsalus ning andis palju konzertisid orelil ja oma kooriga. A. Läte andis wälja „Kuus laulu tenori ja baritoni solole“ 1883 ja „Seitse laulu sk. ja mk.“ 1890. K. Türnpu loi mitmed laulud „Laulu ja mängu lehele“ ja awaldas weel „Jõulu laulu segakoorile“ ja „Kuuenda Eesti üleüldise laulupidu sega- ja meeste-koorid“ 1896 ja Eesti Postimehe muusika lisa 1896, juhatas laulupidudel 1894 ja 1896 laulu. A. Linde andis wälja „Lõbus lõuke meeste häältele“ 1888, J. Leppik „Laulu lilled“ 1889. Pääle nende on weel mõned laulu-kogud, millel nõrk muusik. J. M. Sommer awaldas „Uued meestekoorid“ 1889 ja „Naljakad laulud“.
Esimesed Eesti mängukoorid oliwad Tartus 1800, Wäägweres 1840 ja Tormas 1845. Wäägiweres oli koolmeister Wirkhaus juhatajaks, kelle poeg Dawid Eesti mängukoorisid suuresti tõstis ja kõigil suurtel Eesti laulupidudel mängu juhatas. Pärast on eestlaste seas õige rohkesti mäugukoorisid asunud. Mängunootisid on wälja andnud A. H. Willigerode, „Konzerdi mängud“ 1888. Wiiulile andsiwad mängupalasid wälja K. A. Hermann „Laulu ja mängu lehes“ siis J. Matto 1888, H. Schmalz 1893.
