522
A. Trilljärw kirjutas jutu „Keew weri. Kriminaljutustus Tallinna elust“ 1893.
Karl Hiob Walgast kirjutas palju „Postimehes“ ja andis 1894 kirjakese „Wiimne päew“ wälja.
Anna Kõrw kirjutas Saksa keelest „Lõwide ette“ 1894 ja pääle selle weel palju kirjutusi ajalehte „Walgus“.
J. Normann kirjutas „Karja Miku kosjalugu“ 1894, „Armastuse krambid. Naljajutud“ 1895 ja „Peremees ja sulane. Grahw Leo Tolstoi uudisjutt“ 1896.
Ernst Peterson kirjutas jutu „Ei iialgi!“ 1895.
Laura Suburg andis trükki „Kasuema päewaraamat,“ uudisjutt. 1895.
Ruttliku kirjad on esimene anne 1895 ja muud jutukirjad, nagu „Mahagoni puu lugu“ ja „Mehiku wang“ 1896 ning „Millionäri poeg“ 1897.
Elwine Langsepp kirjutas jutu „Würsti kaasa saladus“ 1896.
Luuletajad ja luuleliselt ning luule üle kirjutajad, kellest mõned ka jutustajad.
Luuletajaid, kes salmikogusid on kirja pannud ja ilmutanud, on Eesti keeles õige rohkesti. Meie oleme paljudest juba üksikult kõnelenud, nagu Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Feundlich, Malm, Willigerode, Kuhlbars, Hurt, C. R. Jakobson, Hermann, Bergmann, Kunder, Weske, Redlich, Eisen, Harry Jannsen, Anna Haawa, Elise Aun ja teised. Järgmises nimetame weel teisi, kes seni nimetamata jäänud.
B. Gildenmann, kellest juba enne oleme kõnelenud, kirjutas luulded „Lillekesed“ I. jagu 1864 ja II. jagu 1866.
J. Rosenberg salmis „Nekruti laulud“ 1875.
M. Leppik salmis lauliku „Järwamaa laulik“ 1882.
M. Teimann andis trükki „Laulja kodumaa nurmedel“ 1884.
P. Südda, sündis Saaremaal Kihelkonnas küünlak. 20. p. 1880, köster ja kihelk.-kooliõp. Saaremaal Kärlas, andis wälja „Suur Töll, Saaremaa wägimees“
