520
M. Jaakson kirjutas muinasjutust „Kawal Hans ja Wanapagan“ 1888.
Th. Enne kirjutas Soome keelest ümber „Pietari Päewärinta Soome uudisjutud“ 1882.
Fr. Brewer’i tõlge on „Põlgtus ja armastus“ 1882 ja „Lahke külaline“ 1885.
F. W. Eichhorn, tuttaw „Tallinna Sõbra“ toimetaja, tõlkis pääle juba enne nimetatud tööde weel Eesti keelde „Üks lõks päewakiire püüdmiseks“ 1888, „Andersoni ennemuistsed jutud I.“ 1887, kirjutas „Pärispõlwe ärakaotamine Baltimaa kubermangus“ 1894.
Annette Kruus kirjutas Eesti meelse jutu „Isamaa tütar“ 1883.
Aug. Kiiman kirjutas „Truu Juuli Lafontoine jär.“ 1883, „Ilus Melusiina“ 1893 ja „Juma ja Iluroosa“ 1895.
E. Aspe, Eesti neiu Pärnus, kirjutas jutu „Karin“ 1883.
H. Rinck andis trükki jutud „Lilleoru Jaan ja Roosimäe Liisu“ ning „Muistsed pärlid“ 1884. Siis ilmusiwad weel temalt „Eesti rahwa mängud ja laulud“ 3 jagu 1884.
J. Kruus andis Eesti keeles wälja jutud „Ilma nimeta rüütel“ 1885 ja „Ta peab langema“ 1888. Tähele panna, et Kruus ka mõned laulud on loonud ja Eesti rahwawiisid üles kirjutanud ja seadnud. Mõned wiisid on „Eesti kandles II.“ ilmunud.
„Mõnus külajutumees“, selle nime all ilmus 1885 kuni 1894 täiesti 10 annet, milles mitme noorema kirjamehe sulest hulk juttusid ilmus, millest me siin ei hakka pikemini seletama.
G. E. Luiga, rahwakoolmeister Kanepis, pärast Simbirskis ja Siberis, kirjutas palju kalendritesse ja ajalehtedesse. Üksikud tema jutu-raamatud „Kenamäe kaasad“ 2 jagu ja „Muru-neid“ 1886. Pärast ilmusiwad „G. E. Luiga laulud“ 1888.
P. Koit awaldas „Wäljarändajad Suhhum Kaleesse“ 1886 ja „Wana poisi awaldus“ 1893.
J. Nymann andis wälja „Hiiglaste ärawõitja“ 40 pildiga 1887.
A. Täker kirjutas „Eesti uudisjutud“ 1887, „Kukkunud kiri“ 1890 ja „Põnewad uudised“ 1893.
