518
poolt 1897 lõpul ajakirja „Linda“ toimetajaks ja wäljaandjaks.
K. Grünwaldt kirjutas ümber „Messina pruut“ 1875, „Hõbe killing reisu peal“, „Orleangi neitsi“, „Punased kingad“ ja „Prantz Drake“ 1888, „Metsluiged ehk Õe armastus“ ja „Õnn wõib ka ühe oksa sees olla.“
A. Blum kirjutas „Üks neeger ehk Must Saam“ 1876.
J. Bachmanni sulest ilmus 1876 „Nõmmiku tont.“
K. Kikajon kirjutas „Iiman Shamiil“ 1876 ja „Möldri poeg aga krahwi wäimees“ 1895. Siis weel luulete kogu „Haapsalu laulik“ 1879.
Lilli Suburg kirjutas jutu „Liina“ Eesti tütarlaste elust 1877, teine trükk 1884. See jutt näitab, kuda nimelt enne ja jaolt nüüd Eesti tütarde käsi linnakoolides käib. Pääle selle kirjutas Suburg „Maarja ja Eewa“ 1882. Aastal 1888 sai Lilli Suburg luba ajakirja „Linda“ iseäranis Eesti naesterahwastele wälja anda. Selles ajakirjas on tema siis ka õige suure hulga kirjandust awaldanud, mis muist wäga kasulik lugeda, muist ka nõnda, et seda mitte igati hääks ei wõi kiita. Muidu on Lilli Suburg waimukas naesterahwas.
J. Leilow Pärnust, studeeris Tartus 1875 ja 1878 wahel keeleteadust, läks 1874 kodukoolijaks Wenemaale, kuid suri sellel reisil. Ta oli juba gymnasiumis Pärnus käies luuldeid loonud, mis „Pärnu laulikus“ ja teistes ilmusiwad. Aastal 1877 kirjutas ta raamatu „Türklaste hirmsad teod Bulgarias.“ Raamat trükiti 1879 teist korda.
M. Lindenberg kirjutas jutu „Kuulus Wene sõjapealik Suworow“ 1877. Pääle selle oli Lindenberg ajalehe „Walguse“ põhjendaja ja esimene toimetaja Rakweres 1879.
J. Weske kirjutas jutu „Wari petab, tõsidus wõidab“ 1878.
A. Petersell awaldas „Esimesed lustilikud Mardi-õhtu laulud ja kõned“ 1878 ja „Teine lustilik Mardi- ja Kadri-õhtu“ 1880.
J. Jõgi kirjutas Eesti keelde „Wangid Kaukasuses“ 1879.
C. Willingeni sulest on „Mälestuse leht teisest üleüldi-
