Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/524

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

516

Lyda Panck andis Saksa keeles wälja ja temalt pandi Eesti keelde „Kasuline köögi ja majapidamise raamat“ neljas trükk 1896.

Jaan Koor, õppinud kokk, pani kirja „Koka-raamat“ teine trükk 1896.

Mai Reiwelt, perenaene, kirjutas „Söökide walmistamise õpetus Eesti perenaesele“ 1883 ja „Kookide tegemise õpetus“ 1893.

M. Undi sündis 1858 ümber Sangastes, käis Soome- ja Saksa-maal koolis, oli põllumees ja suri Trentelbergis 1897. Tema awaldas ajalehtedes hulga salmikuid ja kirjutas „Põllumehe kitsikusest“ 1895.



Jutukirjutajad, kellest mõned luuletajad on.

Wiimasel ajal on Eesti kirjandus iseäranis jõudsasti juttude poolest kaswanud. Wõõrastest keeltest on rohkesti paremaid kirjatöösid Eesti keelde pandud. Kuid ka nõrke ja tühje raamatuid on Eesti keelde tekkinud, mis muud hääd ei ole teinud, kui lugemist rahwa seas edendanud.

Meie wõime siin üksnes lühedalt pää-jutustajad nimetada. Tuletame aga meelde, et üksikute kirjameeste hulgas, kellest oleme rääkinud, mitmedgi ka jutumehed on, nõnda Malm, Pärn, Kunder, Eisen, Wilde, Brunnberg, Saal. Jutustajatest nimetame siin kohal järgmised:

M. Grant kirjutas jutud „Wagga neitsit Mai Roos“ 1865 ja „Õnne-tee ehk kuidas wõib rikkaks sada“ 1866. Esimene jutt sai wäga tutwaks Eesti keeles.

P. Lampson, Kursi köster, kirjutas jutu „Kooli Kristjan“ 1870.

M. Stahl tõlkis Eesti keelde „Üks sõddimine Indianide wasta“ 1887.

M. Jaanson kirjutas Eesti keelde jutud „Jak Daawi ehk heategu kannab intressid“ 1872, „Onu ja õepoeg“ 1873, „Emaarmastus ehk pärast wihma paistab päikene“ 1874 ja „Truu lapse armastus“ 1879.

J. Otstawel Pärnus kirjutas luulded „Pärnu laulik“ 1870 ümber ja „Kuldnokk ehk