510
Kirjameeste seltsis“ kõneles ja kirjutas, ning awaldas „Kerged ja lühikesed geometria õpetused“ 1879, „Maamõetmise juhatus“, „Esimesed geometria õpetused“ 1880, „Wiisika õpetus“ 1881, „Weike weeloodija ja kalakaswataja“ 1884. Pärast hakkas Tülk „Eesti Postimehe“ toimetajaks, mida 1886 kuni 1894 oli, kuid leht ei edenenud, waid läks pärast Tallinnasse, kus A. Busch ta rohkem elama pani. Ka oli Tülk hulga aastaid „Tartu Eesti Põllumeeste seltsi“ president ning astus alles pärast seltsi 25-aastast alustuse-pidu sellest ametist ära.
J. Muchel kirjutas „Geografia õpetuse käsiraamat“ mis 1880 ümber trükiti ja mis 1889 teist kord wälja anti.
J. Lüdimois, endine Wändra kihelkunnakooli-õpetaja, kirjutas kirjad „Laste karistus“ 1879 ja „Uus aabitsaraamat“1880.
J. M. Sommer, kooliõpetaja Tallinnast, on mitmed õpe- ja juturaamatud enamasti ümberpannud, millest nimetada on „Kolmed wanemad. Õpetlik kõne“ 1888, „Teekond Soome laulupidule“ 1885 ja juturaamatutest „Kodaniku weri“ 1884, „Kadunud! Hoffmanni jutustus“ 1885, „Peruamaa wiimse Inka ehe“, „Wõrgutuse paelad“ 1890, „Wõitlus elu eest“ 1891, „Õnnetusest õnnele“, 1892, „Alide. Uudisjutt“, „Eewa õun, jutt rahwa elust“ ja „Keiserinna saatjalg“ 1893, „Hiline päike. Jutustus“, 1895, „Wannutud Rootsi kirik ehk waleraha tegijate pesapaik“ 1895. — Pääle selle on Sommer ka weel noodiraamatuid trükki andnud, nõnda nimelt „Uued meestekoorid“ 1889 ja „Naljalaulud meestekoorile“ 1890. Sommer suri õnnetut surma 1896.
H. Einer kirjutas aastal 1884 pärast Dr. Hermanni „Eesti keele grammatikat“ just selle kirjawiisis raamatu „Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele.“ Wiga selle raamatu juures on, et kirjutaja mitte ka sõnade sissejagamises sedasama teed ei täinud kui Hermann. Nüüd on selles raamatus paljud sõnad ühte ja sessesamasse klassi pandud, mis ühes klassis ei tohi seista, sest et nendel midagi ühist ei ole. Selle läbi on raamatu õpetus ära rikutud.
A. Bilow, kes Peterburi
