509
G. Rosenberg, kooliõpetaja esiti Tallinnas ja pärast Kroonlinnas ning wiimaks rändaw raamatukaupleja, kirjutas hulga raamatuid 1870—1885 wahel, millest üksi „Imperator Aleksander I“ siin nimetada oleks, mille raamatu keel Wene keele maiku on.
G. Blumberg, endise Tartu gymnasiumi eeskooli asutaja, „Eesti Kirjameeste seltsi“ kaasalustaja, kirjutas juba aastal 1871 esimese trüki „Juhataja kodu- ja isamaa tundmisele“, mida pärast mitu korda trükiti. Ka kõneles Blumberg sellest „E. K. seltsi“ koosolekul ning awaldas sellest kirjapala 1874 aasta raamatus. — Blumberg leidis meelenõtruse tujus, kui ta kool ära lõpetati, enese käe läbi otsa 1890 ümber.
J. Kapp, Wiljandi-Kõpu kihelkunna-kooliõpetaja, oli agar Eesti kirjandust ja meelt edendama. Ta oli üks „Eesti Kirjameeste seltsi“ alustaja, pidas esimestel aastatel seltsis kõnesid, awaldas neid aastaraamatus. Pärast 1878 kirjutas ning awaldas Kapp „Geometria“ raamatu ning „Eesti ema. Lühikene teejuht emadele, kuda nad lapsi esimestes eluaastates kaswatama peawad.“ Kapp suri aastal 1895.
J. Pärmann oli omal ajal wiljakas kirjamees, käis „Tartu I-ses kooliõpetajate seminaris“, kuid suri warsti pärast kooliaega. Ta kirjutas öpetlikud raamatud „Looduse lugu“ 2 jagu 1878 ja „Tõotatud maa“ 1879, kuid weel enne seda „Abellino, suur bandiit ehk eluwõtja“, „Willandi jutupuhuja“ ja „Notre-Daame kellalööja“ 1876, „Paron Münkhausen“ 2 jagu ja „Till Öökullipeegel“ 1877 ning „Ilus Mageloone“ 1878. Pärmann oli hääandline kirjanik, kuid eksis mõni kord rööwlijuttude riiki ära, nagu ta ka wähese sisuga lõburaamatuid awaldas, nõnda „Bosko kunstükid“ 1879, „Wäike unenägude seletaja“ 1883 ja „Suur unenägude seletaja“ 1884. Kõige sündsam nendest oli weel „Laste lust, 50 mängi koolilastele jne.“ juba 1876 wälja antud.
J. Tülk, ameti poolest maamõõtja, oli Genfis ja Parisis edasi õppinud ning tuli 1875 wõõralt maalt kodumaale tagasi, kus matematikat õpetas, „Eesti
