500
Reimani auuks tuleb arwata: See on Georg Mülleri 39 jutluse ülesleidmine ja äratundmine, mis Õpetatud Eesti seltsi president prof. Dr. Leo Meyeri läbi trükki muretseti aastal 1891. Mülleri käsikiri seisis Tallinna magistraadi wanade kirjade kogus, kust Reiman ta uuesti leidis. Selle leidise läbi algab Eesti päris kirjanduse ajalugu aastast 1600 ja ei mitte enam aastast 1632, nagu enne. Georg Mülleri jutlustest oleme siin raamatus juba Eesti kirjanduse alguse jutus kõnelenud ja ka proowisid andnud.
Reiman on weel waimulikku kirjandust agarasti edendanud ja puhu- ning pidu-kirjasid rohkesti kirjutanud.
Eraraamatutena tuli tema sulest weel „Üliõpilaste albumist“ wälja trükitud „Eesti kodu“ 1894 ja „Kuidas priius meile tuli“ 1895.
J. Jõgewer.
Nende kirjameeste seas, kelle nimi iseäranis ajakirja „Oma maaga“ ning „Eesti Kirjameeste seltsi“ wiimaste aastate tegewusega ühendatud on, tuleb cand. J. Jõgewer kõige tähtsamate sekka lugeda. J. Jõgewer on sündinud Saaremaal 15. juunil 1860, käis Riia waimulikust seminarist läbi, tegi üliõpilase-eksami, studeeris 1883—1887 Tartu ülikoolis esiti õiguseteadust ja siis Wene keelt ja kirjandust, milles kandidaadi lõpueksami tegi, H. Treffneri gymnasiumis õpetajaks, siis Rakweres ja Tallinnas rahwa koolide inspektoriks oli ning pärast 1892 Jurjewis zensoriks sai. — Kui Dr. M. Weske Tartust 1887 ära läks ja koolijuhataja cand. H. Treffner „Oma-Maa“ toimetajaks kinnitati, siis oli kõige rohkem Jõgewer selle ajakirja täitja ja tegeline toimetaja ning on selles ajakirjas hulga kasulist lugemist nii hästi enese kui muude sulest awaldanud.
Wäga tegew ning agar oli Jõgewer ka „Eesti Kirjameeste seltsi“ poolest asutatud wõidupidusid edendama, millest nimelt neli 1887—1890 ära peeti. Pidud oliwad Eesti parema kirjanduse edenduseks. Nende üle
