480
nud, nõnda nimelt Greeka keelest „Batrachomyomachia ehk hiirte ja konnade sõda“, mille päälkiri juba hexameter (kuuetõusune salmimõõt) on. See ilmus esiti ajakirjas „Meelejahutajas“, nagu ka mõnda osa Greeka luuletaja Homeri lugulaulust „Meelejahutajas“ ja „Eesti Üliõpilaste albumi“ esimeses lehes, nagu ka wäike näitemäng Lutherusest säälsamas.
Kõige tähtjam Bergmanni kirjatöödest praeguse põlwe eestlastele on küll tema „Üleüldine ajalugu“, mille I. jagu 1879 ja II. 1880 ilmus. See ajalooraamat on enam kui õpiraamat: Ta on täis ajalooline teadusetöö, milles ajalugu lühedalt, aga ime täielikult sees on. Ka on raamat wäga ilusas keeles kirjutatud, millele luuleline maikgi ei puudu. Iseäranis osa Ugri-Soome sugu rahwastest on uus ja meistritöö, nagu ka Eesti rahwa enese lugu. Raamat on küll igale täiskaswanud inimesele nagu lapselegi tähtjas lugeda.
Pärast on Bergmann ennast waimuliku kirjanduse ja waimuliku luule poole pööranud. Nõnda on ta waimuliku sisuga puhu-kirjasid ja kõnesid awaldanud, Uue testamendi uude-kirjawiisi-panemisel ja kiriku-lauluraamatu kokkuseadmisel tegew olnud.
Waimulikud raamatud, mis ta kirjutas, on nimelt „Kodu-laste raamat“ 1893, mis mitu korda trükitud on, „Luteruse wäikene katekismus Piibli salmidega“ 1895, „Piibel pagana-kohtu ees“ 1894, „Missionitöö rahwakoolides“ 1896, „Uued waimulikud laulud“ 1896, „Wiilip Melanthon“ 1897.
Siis laskis weel Bergmann ilmuda kõned „Priiuse püha kõne“ 1894 ja „Gustav Adolf“ 1895.
Harry Jannsen.
Kõrge andega luuletaja Eesti keeles on Harry Jannsen, kuulsa kirjaniku J. W. Jannseni poeg, Koidula wend. Kahjuks on ta Eesti keeles wähe kirjutanud, kuid mis ta kirjutas, on meelde tuletamise wäärt, kui see ka ajalehtedes, kõige rohkem „Eesti Postimehes“ 1874—1882, laiali on. Harry Jannsen on sündinud
