39
„Erra pajata waiwa ninck hedda sees| kust wottame meije leibat| eth ep meije nelgk errasurreme| meile on üpris püssut warra| mea kahs tahame meije hend katma?“
Säälsamas lehek. 189 on nii kirjutatud:
„Se wessi peap meile andma kallat| needt lassep Jummal meile lauwal kandma| munnat neist lindust munnetut| sahwat needt poat neist houdtut| peawat nende innimessede rogk olla| metzkitzat| karrut| lambat| töbrat| ninck seat| sahtap ninck annab üxpeines Jummal.“
H. Stahli „Hand- und Haußbuch“ III. jagu lehek. 4 on nii lugeda:
„Eth meile sedda tehda on| nimmeta| se aigk| eth se tund nühdt on üllesta sest unnest| (semperrast eth meije ön ligkimal on| kui meije uscksimme|) se öh on möhda lehnut| se pehw on lehhüdel tulnut. Sihs heitkem hennessest erra needt tegkut sest pimmedussest| ninck ehhitakem hend nede walgkusse raudrihdede kahs. Ellakem auwsaste| kudt pehwa ajal| ep mitte lihgka söhmse ninck lihgka johmse siddes| ep mitte portoello| ninck leehalicko rojadusse siddes| ep mitte rihdla ninck weeha siddes. Erranis ehhitaket hend se Issanda Jesusse Christusse kahs| ninck kassiket sedda iho doch ninda| eth ep temma kimmelissex sahp.“
Mõned lugemised paneme järgmises Stahli keelest nüüdsesse keelde, et selgemini näitaksime, kuda Stahl õpetust andis ja mis asjadest kõneles. Sääl loeme nõnda käsi- ja koduraamatu IV. jaos:
„Ein Gebet einer Personen| die der Teuffel mit Verzweiffelung ansieht (Inimese palwe, keda kurat meeleheitmisele on ajanud):
„Armuline Jumal, taewane Isa| Kurat ei jäta mind mitte kiusamata, waid käib järele jätmata minu ümber, laseb oma tulised nooled minu ahastatud südame sisse, waewab mind kurjade imelikkude mõtetega ning tahab, et mina pean oma risti sees, mis sina isalikult minu pääle pannud oled, sinust ebalema (kahtlema), kaksipidi mõtlema ja ennast tapma, et oma õnnetuse lühendan. Mina palun sind Jeesuse Kristuse surma wõitlemise ja werise higi pärast, et sina minu pääle halastaksid, minu kurwa ehmatatud südant
