Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/441

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

433

mis Saksa keeles oli. Keel Malmi ümbertehtustes on soraw ja sile ning lõbus lugeda. Ta tarwitab kõnekäändusid rahwa suust. Nii pani ta Saksa luulde „Zu Straßburg auf der Schanz, da ging mein Trauern an“ Eesti keelde igatsuse lauluks wõõral maal „Mis teen ma waene mees siin wõõra rahwa seas!“ Saksa luule „Morgen müssen wir verreisen“ on tema ümbertehtuses „Homme tuleb teele minna.“ Kõnekäänd „tuleb — minna“ on süda-Eesti oma. Kahju on, et Malm oma kõrgete annetega mitte rohkem alguslist kirjatööd ei ole teinud; see oleks temal wissisti wäga õnnistunud. Kirjawiisis käib Malm Wiedemanni teed, kes aga õieti ühtegi kirjakeelt luua ei ole tahtnud, waid üksnes murdeid uuris ja üles pani.



Prof. Dr. Ferdinand Hörschelmann.

Siin kohal ei wõi ühte kirjameest nimetamata jätta, kes ka Eesti keeles on kolm raamatut kirjutanud. Wissisti oleks ta weel rohkem Eesti kirjandust rikastanud, kui tema pärastene elu ei oleks teda Eesti olust lahutanud. See kirjamees on Dr. Ferdinand Hörschelmann. Tema on sündinud 21. dezembril 1833 Eestimaal, studeeris Tartus 1850 kuni 1854 usuteadust, sai kandidaadiks, oli Eestimaal Sinalepas 1855 kuni 1858 kodukoolitaja ja 1858 kuni 1861 õpetaja-abi Wiljandi-Kõpu kihelkunnas, 1861 kuni 1875 Wiljandi-Kõpu kirikuõpetaja ja 1873 ja 1875 ühes ka Wiljandi-maa praost, aastast 1875 saadik Tartu ülikooli tegelise usuteaduse professor, 1883-st saadik Erlangeni ülikooli Dr., 1884-st saadik Liiwimaa konsistoriumi liige.

Kui Hörschelmann Wiljandis Eesti kirikuõpetajaks oli, siis oli ta ühes ka Wiljandimaa Eesti koolide katsuja. Sel ajal wõttis ta Eesti kirjandusest osa ja hakkas ka ise raamatuid kirjutama. Esimene raamat tema sulest oli „Tulle ja wata! ehk juhhataja ue Testamenti tundmissesse.“ See raamat ilmus aastal 1865