Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/432

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

424

Oma esimesed raamatud kirjutas ta weel wanal kirjawiisil. Need oliwad „Wiis kentsakat ennemuistest jutto“, „Kannatlikko Hirlanda luggo“ 1862, „Maggusad Pähkleterrakessed nore ja wannale öppetusseks ja aeawiiteks kirjutud“ ning „Essimenne noor juttomees“, mõlemad wiimsed 1864 Tartus E. J. Karowi jr. tr. „Weodor ja Olga,“ „Inimese mõtted ei ole Jumala mõtted“, ja „Siimon. Ühe neegriorja elulugu Brasilias“ 1876, „Kuidas härra nõnda teender“ 1879, „Gustav Wasa“ 1884.

Kõik need jutud ja weel mõni teine on Saksa keelest ümber pandud. Keel nendes on ladus ja kena. Kirjawiis, et just sellest ajast, mil wana uuega wõitles, ei wõinud ühetasane olla. Et orjasid just see kord Amerikas wabastati, siis wõeti orjaelust wõetud juttudest seda suurema isuga osa.



Mart $ohberg.

Üks wäga wiljakas rahwusline kirjamees, kellest Eesti kirjanduse ajalugu mööda minna ei wõi, on Mart Sohberg. Tema sulest on wäga palju kirjasid wälja woolanud. Juba aastal 1865 astus ta oma „Essimesse laulotooja“ raamatuga wälja, millele 9 teist jagu pärast kuni 1883 juurde tuliwad, mis kõik ruttu ära ostetud on, sest et nad rahwale meeldisiwad. Oma laulikutesse on Sohberg wanal kombel salmitud luuletusi, kuid ka mõndagi rahwaluulet wõtnud. Wälise koore poolest ei ole kõik laitmata. Ka sisu on mõnigi kord puuduline küllalt. Kuid sääl, kus Sohberg päris rahwaluuldeid on kogunud, nagu oma „Neljandas laulutoojas“, on laul mõnes salmikus wäga ilus ja tuumakas ning on Eesti muinasluule rikastamine. Sohberg on ka oma puudustes kirjandusele tublist kasu saatnud.

Pääle oma laulikute on Sohberg hulga raamatuid kirjutanud, mis jutustawasse kirjandusesse lugeda tulewad. Need on nimelt raamatud, mis ühise päälkirjaga „Jututoojad“ on ilmu-