421
on kõmu külas, ta olla end selle läbi soldati-hirmust päästnud, et oma pöidla maha raiunud. „Postimehes“ loeb Maie isa Peeter ühes Ennuga, kes end targaks teeb, et tangu-soola pütt Pärnus 8 rubla 20 kop. maksab. Tangu-sool tähendab walget soola. Aga Peeter arwab Ennu poolest eksitatud, et tangu-sool muud ei ole kui tangud ja et Pärnus tangu-pütt 8 rbl. 20 kop. maksab.Tema laseb selle pärast oma 50 wakka otre kõik tangudeks jahwatada, laenab Ennult 125 rubla, ostab selle eest weel 50 wakka otre ja laseb need ka tangudeks teha. Need 125 rubla saab ta üksi selle tingiga, et ta pärast Pärnu teekonda raha tagasi maksku; aga kui ta raha tagasi maksta ei saa, peab ta Maie Ennule naeseks andma. See tehtakse kõik kontrahi järele kirjalikult ära. Oma 100 waka tangudega sõidab nüüd Peeter Pärnu, aga märkab sääl alles, mis hirmsa eksituse osaks ta saanud, et keegi nii palju tangu saada ei taha ja et Erastu Enn ise petetud petjaks on saanud, mõlemad oma rumaluse läbi. Kaupmees, kes tema tangu kõrge hinna eest pidi ostma, naerab tema üle ja ei osta midagi. Peeter, kes ehmatanud ja meelest puru-haige, tuleb Pärnust, aasta 1860 ümber olewast wiljakauplemise kesk-kohast, jälle koju tagasi ja ei julge kellelegi enam oma silmi näidata. Ta enese naenegi pilkab teda, kes enne nii tark tahtnud olla. Muidugi teada on Peetri süda nüüd Ennu üle wiha täis, et see teda nii koledasti petnud. Nüüd ihaldab ta oma lubadust jälle tagasi wõtta, aga ei see lähe: Ennul on kontraht käes, ja raha 125 rubla ei ole tal ka mitte, sest selle raha peaks ta silmapilgul Ennule tagasi andma. Enn ei mõista ka nalja, waid nõuab kas raha wõi Maie. Peeter on suures hädas: Ta ei salgagi nüüd, et ta oma tütart enam talle anda ei taha — juba sellegi pärast, et Enn teda ette nägemata kahjusse on wiinud. Selle pärast sõitleb ta Ennu. Aga kõik see ei awita midagi: Enn nõuab kas raha wõi tütart. Korraga sünnib midagi, mida keegi ei oodanud: Peetri noor poeg, kes alles koolis käib, on Ennu, keda poiss ei armasta, kohtule kui kurjategija üles and-
