416
isa emale selle pärast kurje sõnu ütleb, wastab ema, et isa juba tütre õnnetuks teinud, ei wõida ka lubada, et ka poeg pahasse abielusse saab. Ta lubab mehe juurest ära minna, kui see järele ei anna ja poega pahale tüdrukule tahab ära wisata. Isa on nimelt tõesti säärase tüdruku oma pojale pruudiks määranud, kes kombeliselt kõlwatu on. Isa jääb küll rahuliseks, aga ei anna järele. Ta laseb asja edeneda, sest et ta end naesest ei taha lahutada, mis kulu teeks. Poeg saadetakse kord linna jahu müüma. Tagasisõidul tabab ta oma pruudi Anna, kes jala kodu poole läheb. Ta kutsub teda enese juurde wankri pääle. Selle juures hakkawad hobused lõhkuma, ja Anna jääb üksi wankrile, kuid saab raskeid haawu. Perud hobused jooksewad wiimaks Oja-weskile, kus ema Liisu haawatud Anna lahkesti wastu wõtab ja talitab, kui ka wana mölder selle üle wihane on. Kui poeg wiimaks jala koju jõuab, wõtab isa teda kurjaga wastu. Isa läheb selle juures nii tuliwihaseks, et ta püssi warnast kahmab ja poega maha lasta tahab. Ema jookseb ruttu wahele ja ei lase seda sündida. Poeg läheb nüüd kodust ära ja hakkab külas sulaseks. Waheajal on Kirja-Tiits Anna kasu-emale raha laenanud, et see Annad sunniks temale naeseks tulema, sest ta armastab kangesti Annad. Möldriga teeb Tiits kauba ära, et mölder talle 260 rubla maksab, kui tema tüdruku enesele wõtab. Nüüd aga tuleb sõja-aasta 1812. Möldri poeg läheb wabatahtliselt sõtta Napoleoni wasta. Waheajal piinatakse waest neiud Annad, et see oma sõna ja truuduse murraks ja Kirja-Tiitsule läheks. Neiul on hirmus raske wõitlus. Aasta läheb mööda. Siis tuleb korraga kolera külasse. Möldri naene jääb raskesti haigeks, warsti pärast seda ka mölder ise. Kedagi ei ole, kes haigeid talitaks. Nüüd tuleb Anna ja hakkab mõlemaid raskesti haigeid inimesi talitama. Möldri naene toibub, kuid mölder on suremas. Oma pojast ei olnud nad mõlemad midagi enam kuulnud. Tema oli sõjawäega Saksamaale läinud, kus ta Leipzigi juures rahwaste lahingus ühes sõdis. Möldri rahwa haiguse ajal on wägi jälle
