32
paremini teada saame, kuda elu kolme aastasaja eest meie kodumaal on olnud. Et need jutlused esiotsa Eesti kirjanduse põhjaks ning aluseks jääwad, on juba ülemal tähendatud.
Eesti kirjanduse esimene ajajärk.
Mag. Henricus Stahl.
Esimene mees, kelle sulest meil tõesti trükitud Eesti keeli kirjasid on järele jäänud, on magister Henricus Stahl, praost ja Madise kihelkonna õpetaja, kes 17. aastasaja esimesel poolel elas. Temaga algab siis õieti Eesti trükitud kirjanduse ajalugu. Tema esimese raamatu esimene jagu, mis seda mööda seni ajani kõigi Eesti trükitud raamatute isa on, ilmus aastal 1632 ja kandis päälkirja: „Hand- und Haußbuch für das Fürstenthumb Esthen In Liffland“ (Käsi- ja koduraamat Eesti würstiriigile Liiwimaal). Selle raamatu teine jagu ilmus 1637, kolmas 1638 ja neljas jagu ka 1638. Pääle nende Käsi- ja koduraamatu 4 jao kirjutas Stahl weel mitu muud raamatut, millest küll 1637 ilmunud Eesti keele õpetus „Anleitung zu der Esthnischen Sprache“ kõige tähtsam oli. Weel nimetada on Stahli raamat „Leyen Spiegel,“ mille esimene jagu 1641 ja teine 1649 ilmus.
Stahli raamatud, pääle Eesti keele õpetuse, on muidugi teada kõik waimuliku sisuga. Nendes on leida osasid pühast kirjast, Lutheri katekismus, siis õpetusi wagasti elada ja õigesti uskuda, siis weel iseäranis kiriku-laulusid, epistlid ja ewangeliumid. Stahli raamatud on pea kõik seni ajani weel järele jäänud, ja meil on siis wõimalik nendest oma silma nägemise järele rääkida. Kõik tema raamatud on nii, et igast leheküljest pool Saksa ja pool Eesti keeli on, ja nimelt on Saksa keeli lugemistel seesama sisu, mis Eesti lugemistelgi on, et iga kiriku-õpetaja wõis Saksa keeles näha, mis ta Eesti keeles ette luges, sest Stahli raamatud ei olnud mitte nii rahwa kui palju enam kiriku-õpetajate tarwis
