384
selle tuliwad juba aastasaja algusest ühte puhku kalendrid wälja. Laakmann, Lindwors, Gressel, Mattiesen ja teised on neid palju trükkinud ja nad oliwad õpetliku ja jutustawa sisuga.
Eesti kirjanduse neljas ehk kõige uuem ajajärk.
Sissejuhataw märkus.
Umbes aastaga 1855 algab Eesti kirjanduses uus ajajärk, mis meid praegusesse aega juhatab. Iseäranis neli kirjameest oliwad need, kes seda kõige uuemat järku ette walmistasiwad. Need neli oliwad kirjanikud Fählmann, Schüdlöffel, Neus ja keeleuurija Ahrens. Need juurdusiwad oma kirjanduslise edenemisega küll weel wanas kirjutamise- ja kirja-wiisis, kuid ei olnud mõju poolest weel wägewad ja wõimsad küllalt kirjandusele täit hoogu andma, kui nad ka uue aja õhku ja waimu aimasiwad ning ka muist ära tundsiwad, sest kirjanduse tähtjam osa käis weel wanades harjunud roobastes. Palju waimulikku ja wähe ilmalikku kirjandust ilmus trükikodadest, kus Eesti raamatuid wälja talitati. Kreutzwald ja Jannsen juurduwad ka wanal keele ja kirja põhjal, kuid nemad astusiwad wanast julgesti uude järku, ja suurem osa nende pärastesi kirjasid on juba täiesti uuel ajal ja selle nõudmiste järele ilmunud, kui nad ka osalt kolmanda järgu kirjameestega ühel ajal elasiwad.
Tähele panna on ka nimelt see wahe kolmanda ja neljanda ajajärgu wahel: Kolmandal oli hulk Eesti kirjamehi, wõib olla suurem osa, sakslased, kuna wähem osa sündinud eestlased oliwad, kui ka eestlaste töö oma mõju poolest hoopis tähtsam oli; aga neljandal kõige uuemal ajajärgul jääwad wõõrad koguni wäheseks ja kaowad pea sootumaks ära, ja üksi eestlased jääwad weel kir-