323
siis umbes kaks aastat enne Ahlqvisti praegu ettetoodud kirjelduse awaldamist. Ahlqvisti sõnadest oleme näinud, et ta selle kirjelduse kirjutamisel Ahrens’i tähtsusest weel õieti arugi ei ole saanud, waid teda koguni wäheseks keeletundjaks arwas, kuna Ahrens Eesti uuema kirjawiisi põhjendaja on. Aga meie uuem kirjawiis on Soome keele kirjawiisi põhjusel seismas, mille üle ainult edespidi kõneleme. Masing ei ole aga Soome kirjawiisi tähtsust weel mitte täiesti äratundnud, mis ka Ahlqvist ise tunnistab. Masingi keeleuuendused ei ole mitte wast nii tähtsad, kui see tema püüdmine Eesti keelt haritud keeleks tõsta ja tema töö selle tarwis. Masing tundis ennast eestlase olewat ja püüdis selle pärast ka oma esiwanemate keelt kõrgemale järjele tõsta. Seda näitab selgesti küllalt Masingi ajalehe põhjendamine ja muud kirjad. Masing oli Eesti rahwale nii hästi waimu- ja kui ka ihu-priiuse walmistaja, mida ta ka osalt näha sai ja rõõmuga teretas. Tema oli selle töö ja püüdmise kesk-paik, millest Ahlqvist räägib, kui ta ütleb: „Selle (19.) aastasaja teisel kümnel näeme Eesti kirjanduses uut waimu süttiwat, mis end selles näitas, et keelt agaramini ja terawamani uuriti kui enne, et kirjakeelt wõrreldi rahwa kõnekeelega ja katsuti seda parandada, ja et kirjanduse toodeid püüti rahwalisemaks teha, mille pärast mõndagi kirja Eesti keeles õige sorawal keelel kirjutati, Saksa keelest laenatud sõnu ja nõnda nimetatud „Dorfismusi“ ja „Kirchspielismusi“ (küla- ja kihelkonna-kõnekäändusid) keelest wäljakitkuti ja nende asemele pandi kodusündsaid ja üldsemasti mõistetawaid lauseid. Kirjandus laienesgi nüüd kõigile harudele nii, et sellel aastasajal on Eesti keeles kahte wõrt enam kirjasid ilmunud kui enne seda terwel ärakulunud ajal.“ Nõnda kirjutab Ahlqvist aastal 1855. Nimetame siia juurde, et siin üleüldistest oludest räägitakse, milles muidugi üksikud kirjamehed tööd tegiwad. Need üksikud kirjamehed elasiwad ja mõjusiwad muist juba enne Masingit, muist tema ajal, muist pärast teda, aga tema oli üks kõige tähtsam. („Masingi kirjad“ on selle päälkirjaga nüüdse aja tarwis ja nüüdses kirjawiisis
