322
jades ja saatis nad rahwa teaduseks oma suuremas abitsas, oma lugemise-lehtedes ja nende järel käiwas õpetuses (nagu enne teatatud) wälja. Nagu juba enne meelde tuletasime, tõstsiwad kõige wanemuse eest seisjad hirmsat maru tema wasta, ja kui Masing end ka keeleõpilistesse uurimistesse segas, milles tema otsused mitte kindlad ei olnud, saiwad wastased tema eksitustest põhjust ka tema asjapäralisigi uuendusi põlata ning halwendada. Kõige loetawamad tema wastu kirjutatud wõitluskirjadest on: „Bemerkungen über O. W. Masing’s Beitrag zur ehstnischen Orthographie von einem Freunde der ehstnischen Sprache“ (keegi kirikherra Steingrüber), trükitud Pärnus 1826, ja Hirschhausen’i „Ausführliche Anzeige und Beurtheilung der Schrift: Beitrag zur ehstnischen Orthographie von O. W. Masing, Reval 1827.“ Nende kirjade kui ka muude ajalehtedes ilmunud etteheidete pääle wastas Masing kirjas: „Beleuchtung der über O. W. Masing’s Beitrag zur ehstnischen Orthographie erschienenen Bemerkungen, vom Verfasser des Beitrages zur ehstnischen Orthographie,“ Pärnus 1827, mis wiimne tema kirjutus on.
„Nii wõitles see kõrgewaimune mees enam kui kolmkümmend aastat oma isamaa hariduse ja rahwa keele eest. Ja ehk see toores erakond, kelle meelest kõik uuem, oli see nii hää kui tahte, on täis puhast tühjust ja jumalatadust, küll kõigel wõimul ja wiisil tema wasta wiha kandis ja osalt ka tema wõimu mõju raugendasgi, on Masing sellegi pärast Eesti keele loetaw ülem kangelane. Õnnistades mälestawad teda edespidisedgi mehepõlwed, ja ehk tema kaas-aegsed küll ei ole weel saanud õiget jutustust (elu-lugu) tema õielisest elu-ajast, siisgi on tema waimutoodetes elu-lugu, mis teda kauemini ja paremini kiidab kui kõige paremad haua-kõned.“
Nõnda kõneleb prof. Dr. Ahlqvist Masingi üle. See waimustus, mis Ahlqvist tema kohta tunneb ning awaldab, tuleb ühest tükist selle pärast, et suurem samm Eesti kirja-keele muutmises alles astumata oli, mis Ahrens juba küll oli alganud astuma oma grammatika teise trüki awaldamise läbi aastal 1853, nõnda
